iklan

NASIONÁL, SAÚDE

MS koloka ona profisionál saúde rekrutadu 863 ba munisípiu

MS koloka ona profisionál saúde rekrutadu 863 ba munisípiu

Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 14 marsu 2024 (TATOLI)–Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, entrega profisionál saúde hamutuk 863 ba diretór Servisu Saúde Munispál sira atu bele koloka ona ba sentru no postu saúde sira iha territóriu atu halo atendimentu ba populasaun sira.

Notísia Relevante: Marsu, Profisionál saúde rekrutadu koloka ba munisípiu, posibilidade sei rekruta tan

Governante ne’e hateten, profisionál saúde sira-ne’e koloka ba iha munisípiu sira hotu iha Timor-leste inklui Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

“Partir kuandu termu de entrega halo, automatikamente nia berlaku ona, sira tenke halo serbisu. Sira koordena ho diretór munisipiu sira. Sira 863 mak agora ita kontratu sira bele koloka ba iha fasilidade saúde sira hotu iha kuidadu saúde primaria ba Ospital Referal tolu,” Vise-Ministru saúde, José dos Reis Magno, hateten iha serimonia entrega profisional saúde ba diretór servisu saúde munisipál, iha Caicoli, kinta ne’e.

Diretór servisu saúde munisipiu sira sei orienta profisionál saúde rekrutadu sira-ne’e kona-ba programa saúde kada munisipiu, tanba populasaun iha teritóriu hein hela prezensa profisionál saúde sira iha ospital, sentru saúde no postu saúde sira.

Nia husu ba profisionál saúde atu serbisu ho étika, kaer sira-nia étika deontolojia, tanba ezemplu kiik ida mak atende pasiente hela maibé telefone lian kontinua simu, ne’e labele akontese ba prosifionál saúde sira iha terrenu.

“Ne’edunim di’ak-liu ne’e hamate ka tau iha silénsiu. Serbisu hotu ka deskansa mak foin bele telefone, atu nune’e ita nia konsentrasaun ne’e ba loos nesesidade kliente, atu garante kualidade servisu,” nia dehan.

Governante ne’e hakarak taxa ba atendimentu pasiente ka konsulta ba populasaun tenke aumenta no reforsa atividade Programa Servisu Integradu Saúde Komunitária atu bele iha taxa partisipasaun komunidade nian, liuliu inan-feton no labarik sira kona-ba kontrola moras hada’et no lahada’et no má-nutrisaun.

Profisionál saúde sira seidauk sufisiente ba iha sentru no postu saúde ho formula ema na’in-lima kada postu saúde.

Diretór Jerál Servisu Korporativu iha Ministériu Saúde, Marcelo Amaral, apela mós ba profisionál saúde sira atu labele servisu buka osan, maibé tenke profisionál atu enfrenta dezafiu profisionál.

“Udan imi tenke tun. Tenke servisu iha ekipa, ajuda malu taka oras servisu bainhira kolega ruma moras no servisu iha ekipa,” nia apela.

Nia husu ba profisionál saúde hotu atu halo atendimentu ba pasiente sira durante oras ualu (8) iha postu saúde sira.

Planu MS nian ida-ne’e atu responde bá Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011 to’o 2023 bá seitór saúde nian hosi tinan 2011 to’o 2030, kada sentru no postu saúde sira, tenke iha ona médiku espesialista ida, médiku jerál ida, emfermeiru ka enfermeira ida, ho saúde públiku ida.

Tuir Programa Governu Konstitusionál da-sia, programa ba MS liga ho rekursu umanu, iha pontu balun mensiona hanesan tuirmai:

  1. Kontinua kria kondisaun atu Postus Saúde hotu-hotu bele iha médiku ida (1), enfermeiru rua no parteirasrua;
  2. Kontinua kria kondisaun atu aldeia hotu-hotu, iha fatin sira ne’ebé la’o liu oras ida hodi to’o iha Postu Saúde, bele iha asesu ba profisionál Saúde ida ne’ebé kompetente;
  3. Kontinua investe atu hadi’a kompeténsia profisionál no kapasidade téknika ba rekursu umanu no profisionál iha setór de Saúde, hodi fó formasaun ne’ebé adekuada ba kuadru superiór, médiu no báziku;
  4. Estimula parseria ho kooperasaun internasionál, hodi forma no kapasita profisionál saúde, hahú husi profisionál Saúde espesializadus to’o tékniku ho rekursu umanu seluk, iha setór saúde (nune’e mós iha área administrasaun, jestaun, finansa, aprovizionamentu no kontabilidade);
  5. Implementa planu kona-ba forsa laborál, kuadru pesoál, regulamentu no padraun ho kódigu konduta ba profisionál iha setór saúde.

Iha tinan 2024 ne’e, orsamentu ba MS hamutuk 67.600.906 ba programa tolu hanesan Funsionamentu no dezenvolvimentu institusionál, kuidadu saúde primária no mós kuidadu saúde sekundáriu no tersiáriu..

Jornalista : Jesuína Xavier

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!