DILI, 11 jullu 2024 (TATOLI)—Estudante finalista hamutuk 1.728 husi fakuldade sia husi Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) simu graduasaun.
Eventu graduasaun nee fahe ba loron rua, hahú kinta no sesta (11-12/07/2024), ne’ebé serimónia parte dadeer iha loron kinta ba fakuldade agrikultura no enjeñaria no siénsia teknolojia, parte lorokraik ba fakuldade medisina siénsia saúde no siénsia sosiál. Iha loron sesta, parte dadeer ba fakuldade edukasaun no umanidade, lorokraik fakuldade direitu, ekonómia no jestaun, filosofia, turizmu arte indústria kriativa kulturál.
“Estudante finalista hamutuk 1.728 husi fakuldade sia kompostu husi pós-graduasaun no mestradu 13, fakuldade agrikultura 127, enjeñaria no siénsia teknolojia 323, medisina no siénsia saúde 291, siénsia sosiál 200, edukasaun arte no umanidade 521, direitu 64, ekonomia no jestaun 94, filosofia 52, no turizmu arte indústria kriativa kulturál 43,” Reitór UNTL, João Soares Martins, informa iha sesaun graduasaun iha GMT, kinta ne’e.
Nia konsidera, momentu ida-ne’e importante tebes ba estudante finalista sira tanba bele ramata ona estudu maski hasoru dezafiu lubuk durante hala’o estudu.
“Simu ona graduasaun ne’e, nafatin motiva-an hodi bele kontinua formasaun ba pós-graduasaun sira nune’e bele aumenta kapasidade no manán esperiénsia hodi bele kompete iha kampu serbisu,” nia akresenta.
Notísia relevante : UNTL tinan ne’e sei fó graduasaun ba estudante 1.729
Reitór fó hanoin, liuhusi títulu foun ne’ebé tula iha finalista sira kabas lori ba hodi hatudu katak nu’udar ema ne’ebé kualidade no iha abilidade di’ak hodi halo diferensa ruma iha família no komunidade nia le’et.
“Ita tenke kumpre kompromisu atu alkansa objetivu dezenvolvimentu sustentável iha ita-nia rai. Nafatin halo esforsu boot atu konsília dezenvolvimentu iha setór edukasaun hodi kontribui ba dezenvolvimentu iha ita-nia rain,” nia hato’o.
João Soares husu ba graduadu sira-neʼebé mak hakarak kontinua buka serbisu atu labele deziste maski hasoru difikuldade oin-oin, maibé hanesan ema intelektuál tenke buka apreende.
“Maski iha momentu buat hotu difísil maibé ho estuda maka’as ho mehi boot konsege hatudu duni ninia rezultadu,” nia orgullu.
Nia hameno ba graduadu ne’ebé maioria nu’udar jerasaun foun atu prepara-an nafatin hodi sai rekursu umanu preperadu hodi dezenvolve nasaun iha futuru.
“Iha tempu ukun-an ida-ne’e ema hotu iha direitu atu asesu ba edukasaun, prioridade liu ba joven tanba sira mak sai futuru ba rai no nasaun ida-ne’e,” Reitór tenik.
Graduadu pós-graduasaun iha área edukasaun, Cândido Belo da Luz, agradese tebes bele to’o etapa finál tanba maski iha limitadu finanseiru maibé bele ramata nia estudu.
“Ha’u sente orgullu ho esforsu ne’ebé ha’u iha, maski iha finanseiru limitadu maibé ha’u bele atinje mehi ne’ebé iha. Ha’u nu’udar profesór mós entaun tenke kapasita ita-nia potensiál ne’ebé mak iha maski hasoru dezafiu, ita nafatin forsa atu atinje ita-nia objetivu,” nia reforsa.
Nune’e, ba futuru nia sei kontinua estudu, tanba ne’e biban ne’e nia husu ba joven sira atu kontinua mellora no hasa’e koñesimentu iha área saida de’it.
“Ha’u hakarak kontinua ba doutoramentu se bainhira ha’u iha forsa. Tamba ne’e ha’u hakarak fó hatene ba joven sira ne’ebé mak kapasidade di’ak, matenek ne’e ita hotu tenke esforsu-an tanba iha dalan barak hodi bele to’o iha ita-nia objetivu,” nia apela.
Biban ne’e, nia husu mós ba joventude sira, liu-liu graduadu sira atu labele ezije demais ba Governu atu fó serbisu, maibé tenke husu ba an saida mak atu halo hodi bele atinje Governu nia hakarak.
“Tanba ne’e ita tenke kreativu no motiva ita-nia an rasik hodi kria serbisu ba ita-nia an liuhusi esperiénsia hodi bele dezenvolve nasaun ho di’ak, la’ós dehan nasaun tenke fó buat hotu ba ita, klaru que graduandu sira ohin loron barak maibé kompetisaun mós barak, entaun ita presiza apreende barak atu eleva ita-nia kapasidade nune’e bele kompete iha kompetisaun ne’ebé iha,” nia tenik.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina