DILI, 16 novembru 2024 (TATOLI)–Prezidente Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE), José Belo, hateten estudante sira iha direitu no dever atu hatene kona-ba prosesu desentralizasaun, poder lokál no preparasaun, no oinsá haree poténsia no poder lokál molok tama eleisaun munisipál ne’ebé atu mai.
“Ita hakarak dehan estudante-sira sai instrumentu importante ba sensibilizasaun kona-ba lei, konseitu, tanba inan-aman sira labele hakerek no lee, entaun sira-ne’e mak ajente mudansa ba família. Liuhusi sira bele esplika ba inan-aman sira eleisaun munisipál, suku, konseitu dezenvolvimentu lokál no poder lokál. Estudante sira iha kapasidade hodi bele tuir ka lae atu konkorre ba eleisaun. Entaun, fó hatene ba sira atu prepara sira-nia aan,” Prezidente Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE), José Belo, relasiona ho atividade esdukasaun sívika ho tema “Politika Desentralizasaun Timor Leste, Promove potensiál Sira espesifiku ba program Dezenvolvimentu Lokál” ba estudante sira, iha salaun CNE, Caicoli.
Edusasaun sivika ne’e atu fó hanoin poténsia ida di’ak ba sira, atu sente sentidu pertense iha Estadu Timor-Leste.
“Rai ita hotu tenke pertense no espasu ba ita, tanba ne’e mak CNE sai fatin ba ema hotu atu espresa no diskute, atu ema fó kontribuisaun ba Estadu liuhusi prosesu demokrasia,” nia dehan.
Nia hateten, CNE sei kovida mós estudante husi ensinu superiór sira seluk hanesan Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL), Universidade da Paz, Universidade Orientál (UNITAL) no instituisaun superior sira seluk.
Diretór Jerál Dezenvolvimentu Lokál iha Ministériu Administrasaun Estatal, Vírgilio da Costa, hateten iha edukasaun sívika ba estudante sira-ne’e hodi hato’o informasaun no fó koñesimentu ida kona-ba prosesu desentralizasaun no poder lokál.
“Ita halo ida-ne’e atu hato’o informasaun liga ba polítika desentralizasaun no poder lokál. Kompromisu Estadu klaru hodi implementa politika ne’e. Daudaun ne’e, Governu hakarak aselera prosesu ne’e,” Diretór Jerál Dezenvolvimentu Lokál iha Ministériu Administrasaun Estatal, Vírgilio da Costa, hateten.
Tanba, iha prosesu desentralizasaun autoridade munisipá sira presiza prienxe rekezitu sira hanesan dezenvolvimentu administrasaun finansa, saúde, edukasaun, agrikultura no rekursu umanu atu Governu bele avalia kondisaun sira iha 2026.
Se autoridade munisipál sira prienxe ona ida mak sei akontese nivel asembleia munisipál no iha Governu rasik komesa ona halo prepara eleisaun munisipaá hanesan lansamentu rejistu kartaun biométriku.
“Ida-ne’e, ita atu garante kualidade partisipasaun sidadaun sira-nia másima, tanba ida sistema dijitalizasaun. Ida-ne’e importante no mos sei eleisaun suku,” nia dehan.
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes