iklan

JUSTISA, HEADLINE

PR Horta: Prevene krime korrupsaun presiza ema hotu nia onestidade

PR Horta: Prevene krime korrupsaun presiza ema hotu nia onestidade

Prezidente Repúblika, Jose Ramos-Horta. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 09 dezembru 2024 (TATOLI) – Prezidente Repúblika José Ramos Horta, hateten atu prevene krime korrupasaun presiza ema hotu nia onestidade.

“Atu luta kontra anti-korrupsaun ne’e difisil tebes bainhira instituisaun investigadór sira laiha integridade onestu. Ha’u atu hateten luta kontra korrupsaun difisil tebes, primeiru tenke iha instituisaun investigadór sira hanesan Komisaun Anti-Korrupsaun, Prokuradór Jerál Repúblika Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál, Departamentu Investisgasaun Kriminál no  Polísia Nasionál Timor-Leste ema hotu tenke iha integridade onestu, imparsialidade”, Prezidente Repúblika José Ramos Horta iha nia mensajen gravadu ne’ebé hato’o iha ámbitu  loron mundial Anti-Korrupasaun ne’ebé hala’o iha salaun auditoria Xanana Gusmao, Ministériu Finansas, segunda ne’e .

Nia dehan,  atu kombate korrupasaun, labele  hili kór partidu polítiku, ema hirak investigadór teknikamente tenke koretu tuir prosedimentu ne’ebé obedese ba espíritu lei no konstituisaun no kódigu prosesu penál.

“Sira tenke kumpre hodi halo investigasaun, kuandu advogadu hatama informasaun hodi defende ninia kliente, informasaun ne’ebé investigadór sira simu no konsidera ou sira rejeita tiha, tanba la tuir sira-nia hakarak, ida-ne’e mak problema boot luta kontra korrupsaun”, nia adianta.

Xefe Estadu afirma, korrupsaun ne’e sai dezafiu boot iha mundu, maibé la’ós iha de’it Timor-Leste no tinan 30 mai, Timor-Leste sei sai hanesan país riku sira seluk, livre hosi korrupsaun, kuaze 90.9% laiha korrupsaun.

Iha fatin hanesan, Seguundu Vise Prezide Parlamentu Nasionál, Alexadrino Afonso Nunes hateten, Timor-Leste iha ona lei Medida Prevensaun Kombate Korrupsaun nune’e fó dalan ba CAC atu kombate korrupasauun.

“Aproveita ho okazisaun ida-ne’e atu hato’o hikas ba CAC, ami-nia disponibilidade tomak hodi fo apoia ba CAC no presiza fó dalan ba sira ba implementasaun lei Anti-Korrupasaun hodi kombate korrupasaun iha ita-nia rai”, nia afirma.

Komisáriu Komisaun Anti-Korrupsaun, Rui Pereira dos Santos, dehan partisipante sira rekomenda ba CAC katak presiza inisia tan lei rekooperasaun ativa lei krime sibernétika.

“Presiza kria lei balun ne’ebé mak sei falta ida mak sira temi lei rekooperasaun ativa ida seluk mak lei sibernetika atu nune’e bele prevene korrupsaun tanba mundu agora korrupsaun mós liuhusi telemovel tanba presiza lei sira ne’e para kombate diak liután krime korrupasaun”, nia afirma.

Iha sorin seluk, Diretór Jerál PCIC, Vicente Fernandes Brito, hateten mensajen Prezidente Repúblika nian ne’e enkoraja instituisaun investigadór sira, tanba ida-ne’e kritériu, tuir Estadu diretu tenke hanesan ne’e, servisu investigasaun tenke transparénsia, imparsialidade no izensaun.

“Ita hotu iha lei nia okos, inklui ha’u, importante mak ita labele fó prejuizu ba ita-nia Estadu, iha jestaun balun ita halo, dalaruma iha irregularidade, ezemplu ita halo buat ida la fó prejuizu ba Estadu, ne’e kestaun jerente. Iha PCIC ita mai ho zero, ita tenke la’o neineik, kombate kriminalidade ekonomia finanseira no krime organizadu ne’e fasil, la’ós ita mai halo semináriu hotu ona, ne’e la’ós, ema nia hakarak ne’e ita-nia asaun”, nia konklui.

Prokuradór Jerál Repúblika, Alfonso Lopez, hateten asaun atu evita hamenu, korrupsaun ne’e asaun koletivu, ida-ne’e la’ós parte judisiál PGR Juiz sira, mais hothotu hamutuk kombate.

“Agora mundu ohin loron provoka ita atu viola lei, dala ruma fó hela ita-nia saláriu uitoan mas ita tenke obriga aan atu moris di’ak fora ita-nia kapasidade, entaun asaun kombate ne’e tenke konjuntu, tenke iha rekursu umanu, finanseira, tenke iha formasaun di’ak, investigadór tenke iha kualidade”, nia  konklui.

Jornalista: Natalino Costa 

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!