DILI,14 dezembru 2024 (TATOLI) – Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL) realiza semináriu nasionál kona-ba implementasaun rejime karreira ba profisionál saúde iha kontextu Estadu direitu demokrátiku.
“Ohin ita hala’o semináriu ne’e tanba sirkular ne’ebé mak Ministériu saúde hsai iha loron 29 outubru iha ne’eba sai preokupasaun maka’as ih profisionál saúde sira-nia leet, entaun ami hasai ona karta ba iha Ministra saúde atu bele hasoru malu atu ko’alia, maibé hein la iha, entaun ami presiza halo semináriu hansan ne’e para hothotu komprende di’ak kontiudu extensaun lei ne’e halo oinsá,” Prezidente AMTL, Rui de Araujo dehan iha salaun CNE Larigutu, ohin.
Prezidente AMTL ne’e dehan, iha 2012 hahú prepara lei no lori ba konsellu Ministru aprova presiza jurista ruma atu komprende uituan nune’e bele halo interpretasaun ba lei ne’e rasik.
“Tuir prespetiva asosiasaun médiku nian hanesan parteira, enfermeiru radiolojista no análize laboratóriu ami-nia diakusaun nafatin nakloke hodi halo diálogu ho Governu nune’e ba oin hamutuk hodi rezolve problema saúde ne’e,’” nia afirma.
Eis-primeiru-ministru, Rui Maria de Araujo haktuir, efeitu husi sirkular ne’ebé mak bandu profisionál saúde sira katak bainhira Ministériu Saúde (MS) bandu exerse sira-nia profisaun iha klínika privadu signfika ospital no klínika privada sira iha opsaun ida de’it mak rekruta ka fó servisu ba ema sira ne’ebé la’ós funsionáriu públiku.
“Ita hotu hatene katak médiku, enfermeiru, parteira ho tékniku sira seluk ne’ebé mak la’ós funsionariu públiku ida-ne’e iha duni maibé uituan. Entaun, ita hotu hatene katak iha sidadaun barak mak iha preferénsia katak sira prefere eskolla ba iha klínika privadu duke ba he’in kleur iha ospitál publiku entaun ida-ne’e idaidak nia direitu,” nia dehan.
Antigu líder ezekutivu ne’e hatutan, bainhira MS limita profisionál saúde sira halo ezersísiu iha privadu signifika halo menus ona ba opsaun ba populasaun sira.
“Ita hotu hatene katak maioria médiku espesialista servisu iha Estadu, se sira labele mai konsulta iha privadu signifika populasaun sira ne’ebé prefere konsulta iha lorokraik la iha asesu, signfika hotu hotu tenke ba Estadu entaun implikasaun seluk mak tanba privadu la loke fó limitasaun ida-ne’e, fó todan ba asisténsia sira iha ospitál,” nia konsidera,
Entaun, konforme médiku timoroan ne’e, “Tuir loloos ne’e, privadu loke para hamenus todan husi opsitál publiku nian entaun ida ne’e mak hamosu preokupasaun maka’as, tanba bainhira profisionál saúde hala’o nia servisu iha ospitál publiku mak la iha kondisaun servisu mak iha setór privadu hamosu kondisaun di’ak tanba saida nia labele serbisu bainhira liu oras servisu funsaun públika nian”.
Tanba ne’e, pesoál saúde hateten, “Solusaun ba Governu mak labele limita médiku sira labele servisu iha privadu, maibé solusaun ba Governu mak tenke investe barak iha ekipamentu iha fasilidade nune’e bele loke oportunidade liután”.
Iha fatin hanesan Vise-Primeiru-Ministru no Ministru koordenadór Asuntu Sosiál, Mariano Asanami Sabino, afirma, importánsia husi semináriu ne’e oinsá profisionál saúde sira tuur hamutuk hodi haree ba lei sira ne’ebé mak iha no dezafiu sira ne’ebé iha, entaun hanesan Governante presiza rona nune’e bele hadi’a saúde TL.
“Ita presiza haree tanba 20 ital anos ona ita presiza ko’alia saúde ida ne’e, nune’e fó moris di’ak ba ita-nia populasaun sira, tanba ne’e ita tenke interpreta didi’ak ba rejime jerál no rejime karreira no mós lei funsaun públika nian nune’e bele hadi’a mós médiku sira-nia saláriu tanba balun servisu kle’ur, maibé saláriu sei nfatin mínimu,” nia esplika.
Governante ne’e akresenta, rejime espesiál Governu presiza haree didi’ak hodi tau atensaun tanba ne’e presiza hamutuk halo diálogu ruma nune’e lori saúde ba oin.
Entertantu, husi semináriu nasional ne’e partisipa masimu husi profisionál saude iha Timor-Leste.
Tuir karta sirkular ne’ebé TATOLI asesu katak, Ministériu Saúde liuhusi Gabinete Inspesaun Auditoria hasai sirkular iha loron 29 fulan-outubru 2024 ho númeru 2/GIAS-MS/X/2024 kona-ba akumulasaun funsaun sira, inkompatibilidade sira.
Konsidera ba resolusaun Governu n. º 57/2024. Iha loron 04 fulan -outubru ba implementasaun rejime exkluzividade iha artigu 9. Lei n. º 5/2009, 15 jullu, hanesan aterasaun ba dahuluk Lei n. º 8/2004, 16 Juñu, kona-ba Estatutu Funsaun Públika, neébé deskreve katak:
Funsionáriu públiku sira tenke hala’o mak funsaun sira ne’ bé naka’ït ba katégoria eh kargu ne’ebé sira simu bainhira hetan nomeasaun, hodi banati ba rejime eskluzividade, katak labele akumula (libur-butuk) kna’ar barabarak iha funsaun públika neʼebé iha remunerasaun, labele mós asume aktividade ne’ebé deit mak bele hamenus independénsia eh dezempeñu profisionál nu’udar funsionáriu públiku:
Funsionáriu Públiku sira sei bele fó konsultória eh asesoria ba organizmu públiku oioin, hanorin materia ne’ebé monu ba nia área koñesimentu, no mós halo peskiza sientífika, naran katak hetan tiha ona autorizasaun husi ninia Ministru/a hanesan mahon-na’in ka makaer Sekretariu-de-Estadu ne’ebé depende ba loos Primeiru- Ministru, tuir liakotu no kondisaun neʼebé Governu sei hatuur.
Konsidera ba Lei n. º 13/2022, 24 Novembru hanesan alterasaun ba dahuluk dekretu lei n. º 10/2004, 24 Novembru, kona-ba Sistema Saúde Timor Leste, deskreve katak:
Profisionál saúde sira neʼebé presta servisu iha kuidadu saúde ho rejime profisional liberal, sei regula ho lei rejime profisonál saúde nian no normas deontolojikas profisonál nian:
Hala’o atividade profisaun saida deit ne’ebé mak implika ba kuidadus saúde liberal, ne’e fiskaliza husi membru Governu ne’ebé responsavel iha área saúde, maibé labele prejuizu ba funsaun sira tuir ordem no asosiasiasaun profisionais idak-idak nian.
Konsidera ba dekretu Lei n. º 86/2023, 14 Dezembru hanesan alterasaun ba dahuluk Dekretu Lei n. º 13/2012, 7 Marsu. Regula kona-ba Kareira Profisionál Saúde. Iha Dekretu Lei referidu mensiona katak, akumulasaun funsaun no inkompatibilidade sira ne’ebé hanesan sita artigu sira: Artigu 31.º aneksu I rejime Kareira Médiku nian, artigu 26. Aneksu II kona-ba kareira Enfermajen nian,artigu 24.° aneksu III kona-ba kareira Parteira,artigu 25. aneksu IV kona-ba TDTSP.
Artigu referidu ne’ebé mensiona iha leten kona-ba akumulasaun inkompatibilidade sira nia detallu hanesan deskreve katak, dahuluk médiku, enfermeiru, parteira no TDTSP neʼebé integra iha kareira sai sujeitu ba regras jerál husi rejime funsaun públika nian, no refere ba akumulasaun funsaun inkonpatibilidade sira.
Daruak, médiku, enfermeiru, parteira no TDTSP sira neʼebé integra iha kareira bandu hala’o atividades profisional privadas tuir rejime profisaun liberál.
Nuneé bazea ba lei no dekretu-lei ne’ebé temi iha leten nia ezijensia, fó sai orientasaun hanesan tuir mai ne’e:
Dahuluk, husu ba dirijente sirą iha instituisaun saúde públika iha ambitu Ministériu Saúde nian atu sosializa ba funsionáriu no ajente administrasaun públika sira neébé goza rejime kareira espesiál, nune’e la ezerse nia atividades profisionál iha instituisaun privada saúde bazea ba dekretu Lei n. º 86/2023. 14 dezembru hanesan alterasaun ba dahuluk dekretu lei n. º 13/2012, 7 Marsu. Ezesaun ba sira ne’ebé hetan autorizasaun husi Ministra Saúde no Vise-Ministru Saúde.
Daruak, husu dirijente sira husi Institituisaun privada saúde ne’ebé integra iha sistema nasionál saúde, atu kolabora hodi hapara no la selebra kontratu servisu ba funsionáriu no ajente administrasaun públika sira neʼebé goza rejime kareira espesial tuir dekretu lei n. º 86/2023, 14 Dezembru hanesan alterasaun ba dahuluk dekretu lei n. º 13/2012, 7 Marsu. Ezesaun ba sira ne’ebé hetan autorizasaun husi Sua Exelénsia Ministra Saúde no Vise-Ministru Saúde.
Datoluk, hanesan orientasaun iha númeru sira anterior, depois de loron 30 nia laran sirkular ne’e fó sai ba instituisaun relevante sira, funsionáriu no ajente administrasaun públika ne’ebé goza hela rejime kareira espesiál, maibé sei nafatin servisu iha instituisaun privadas saúde, mak GIAS-MS sei hala’o inspesaun no fiskalizasaun hodi aplika sansaun no koima tuir lei haruka.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




