DILI, 13 janeiru 2025 (TATOLI)–Diretór Ezekutivu Timor-Leste Coalition Education (TLCE), José Monteiro, prefere eskola iha autoridade tomak atu deside simu estudante transferénsia.
“Eskola iha autoridade tomak atu simu no la simu estudante, Ministériu Edukasaun labele hatete simu estudante ida no la simu estudante rua ka simu estudante husi munisípiu A, la simu estudante husi munisípiu B, ne’e labele. Ministériu Edukasaun só bele halo jestaun, oinsá estudante sira tuir prosesu aprendizajen ho di’ak, profesór sira to’o ka lae, sala aula to’o ba estudante sira ka lae, la’ós atu bandu estudante sira ba eskola ida-ne’ebé sira deside,” Diretór Ezekutivu TLCE informa ba Agência Tatoli, iha ninia knaar fatin, Caicoli.
Nia dehan, Edukasaun nu’udar direitu ida no inan-aman, enkarregadu no estudante iha direitu atu hili eskola preferénsia, laiha ema ida atu bandu inklui Ministériu Edukasaun (ME).
“Ministériu Edukasaun nia papel maka loke eskola barak atu estudante bele asesu no asesu karik sai fali mai matenek bele loke eskola ho kualidade, Ministériu Edukasaun loke eskola barak ba timoroan sira ba eskola no apreende, bainhira bá eskola sira tenke prepara mestre no fasilidade sira para timoroan sira bainhira tama eskola ne’e sai filafali matenek. Estudante husi munisípiu mai hotu eskola iha Dili mós la’ós Ministériu Edukasaun nia problema,” nia akresenta.
Notísia relevante : TLCE prefere universidade introdús lian barak ba estudante sira
Iha sorin seluk, Xefe Departamentu Ensinu iha Edukasaun Munisípiu Dili, António Pereira Ximenes, hateten, sira simu orientasaun husi ME katak limita atu simu estudante husi munisípiu sira tanba dadus hatudu katak estudante iha Dili mós númeru a’as.
“Ita mós simu ona orientasaun husi Ministériu Edukasaun hodi limita simu estudante foun husi munisípiu seluk, eskola sei la direitamente atu simu estudante husi munisípiu seluk sein koñesimentu husi Servisu Edukasaun munisípiu Dili, no iha ne’e konfirma ona espasu iha duni ona mak ita bele rekomenda atu simu maibé tenke ho razaun balun. Nune’e ita bele kontrola númeru estudante iha munisípiu Dili, sira mai Dili mós ita sei haree ba razaun fundamentál saida, karik inan-aman serbisu iha ne’e hotu, maibé ne’e mós razaun tenke klaru, maibé inan-aman iha munisípiu mak titip nia oan mai eskola iha Dili ne’e ita la simu,” nia tenik.
Bainhira eskola balun simu estudante sira husi munisípiu seluk sein koñesimentu husi Servisu Edukasaun munisípiu Dili, maka sei hetan karta xamada.
“Dadus sei tama mai iha edukasaun munisípiu Dili, nune’e ikus mak ita identifika eskola sira simu transferénsia estudante husi munisípiu seluk mak ita halo xamada ba diretór eskola bazeia ba orientasaun ne’ebé ita fó hatene antes ona. Tanba transferénsia ne’e kompeténsia husi Servisu Edukasaun munisípiu la’ós eskola sira,” nia katak.
Servisu Edukasaun munisípiu Dili halo ona sosializasaun ba eskola sekundáriu sira atu simu estudante foun limitadu nune’e bele fó espasu ba estudante sira seluk hodi kontinua mós estudu iha tékniku vokasionál.
“Ita halo ona sosializasaun ba eskola sira atu labele simu estudante sira ho taka matan maibé tenke limita, nune’e fó espasu mós ba estudante seluk sira atu bá kontinua iha tékniku vokasionál sira, tanba daudaun estudante iha tékniku vokasionál ho númeru menus inklui departamentu balun taka tanba estudante laiha,” António Pereira, dehan.
Nune’e mós, estudante sira ne’ebé antes ne’e eskola iha ensinu báziku filiál sira no atu kontinua ba ensinu báziku terseiru siklu ne’e nafatin kontinua iha ensinu báziku sentrál sira.
“Estudante ne’ebé ramata iha eskola filiál tenke kontinua iha ninia sentru ne’ebé estabelese ona. Ne’e obrigatóriamente, nune’e ita bele hamoris ona sentru ne’e, selae labarik sira ramata iha filiál sentru ida-ne’e nia, ba kontinua fali iha sentru seluk ninia ne’e ladún di’ak. Ne’ebé agora ita fó ona orientasaun ba eskola sira atu haree ba ida-ne’e, karik nia ba sentru seluk karik bainhira nia muda hela fatin tanba kestaun distánsia, ne’e bele. Maibé ita la taka dalan ba mós sira ne’ebé hakarak ba iha eskola katólika sira, ne’e ita fasilita deklarasaun,” Xefe Departementu salienta.
Estudante sira nafatin kontinua iha kada sentru ne’ebé estabelese nune’e bele fó espasu ba sira apreende hodi tuir prosesu aprendizajen ho di’ak.
“Atu halo ekilíbriu ba númeru estudante sira, labele sentru ida númeru a’as liu fali sentru seluk, entaun númeru estudante ida-ne’ebé númeru a’as ne’e bele prejudika ba prosesu aprendizajen tanba meza kadeira la to’o, númeru estudante iha sala laran barak demais, entaun ita atu ko’alia kona-ba kualidade ensinu no aprendizajen ne’e susar tebes, tanba ne’e mak ita dehan ona ba eskola sira, pelumenus másimu kada aula akumula estudante 45,” nia tenik.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina