iklan

JUSTISA, HEADLINE

PPN husu Governu kontinua prosesu ba oin bainhira deteta infrasaun finanseira

PPN husu Governu kontinua prosesu ba oin bainhira deteta infrasaun finanseira

Presidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 15 janeiru 2025 (TATOLI)—Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernada Lay, husu Governu bainhira iha auditoria Kámara Konta deteta iha infrasaun finanseira, maka tenke loke prosesu ba oin.

“Analiza baze legál no faktuál, tanba saida auditoria Kámara Konta halo ona, Ministériu Públiku lori prosesu judisiál, iha juís balun determina katak iha infrasaun finanseira barak maibé juís seluk dehan isto é não, iha kontraditóriu,” PPN hato’o durante audénsia públika ho Kámara Konta kona-ba Konta Jerál Estadu 2023, Parlamentu Nasionál (PN), kuarta ne’e.

Deputada Bankada opozisaun FRETILIN, Maria Angélica Rangel, dehan, loloos relatóriu Kámara Konta nian tenke enkamiña direta ba Ministériu Públiku (MP) hodi haree infrasaun sira ne’ebé iha idísiu krime no infrasaun administrasaun.

“Tanba ne’e, husu ba Tribunál Konta, depois rekomendasaun sira ne’ebé halo, infrasaun sira ba osan Estadu nian hira mak halo ona julgamentu iha Tribunál no ba Ministériu Públiku,’’ nia akresenta.

Notísia relevante : Bankada KHUNTO husu Governu kria subsídiu transporte ba auditór Kámara Konta

Tuir nia, durante tinan barak ona iha alokasaun finanseira, Estadu nia osan barak mak lakon.

Prezidente Tribunál Rekursu, Deolindo dos Santos, hateten, Kámara Konta iha kompeténsia tolu hanesan auditória, fó paréser no fiskalizasaun prévia ba kontratu sira ne’ebé Governu selebra.

“Ami konklui ona auditoria 74, ba fiskalizasaun prévia iha kontratu 100-resin mak submete ba Kámara Konta hodi apresia no sira ne’ebé priense kritéria fó vistu no paréser ba Konta Jerál Estadu kada tinan halo fó paréser no rekomendasaun ba Governu atu kumpre,’’ nia akresenta.

Ba auditoria husi prosesu 70-resin ne’e, iha haat mak MO lori fali ba Tribunál no Tribunál foti desizaun, ne’e iha nível ne’ebé diferente ona tanba iha apresiasaun relatóriu sira ne’ebé iha auditoria ne’e apresiasaun administrativa, bainhira MP lori to’o bá Tribunál no julgamentu ne’e mak prosesu judisionál.

MP molok lori prosesu ba oin tenke halo apresiasaun kle’an liután kona-ba relatóriu ne’ebé Kámara Konta halo hafoin lori ba Tribunál.

“Bainhira lori bá Tribunál tenke deside, pelumenus haat ona mak Tribunál deside ona, husi ida-ne’e iha osan balun ne’ebé tanba iha desizaun iha Kámara Konta la ko’alia ema atu ba kadeia, ko’alia oinsá fó fali osan Estadu ne’ebé uza sala, bele akontese kondenasaun reintegratóriu, signifika bainhira ha’u halo sala, ezemplu $1.000 mak Tribunál deside fó fali ida ne’e, ou sansionatóriu kondena nia grau kulpa hanesan ne’e multa,” nia tenik.

Kazu haat ne’e komete husi ajente públiku husi Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), Komisaun Funsaun Públika (KFP) no Rejiaun Administrativu Espesiál Óe-Cusse Ambeno (RAEOA ) ne’ebé osan balun lori fali ona ba Estadu.

Jornalista     : Nelson de Sousa
Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!