iklan

POLÍTIKA

Peskizadór AJAR: Polítika desentralizasaun lori fila-fali administrasaun públika ba munisípiu

Peskizadór AJAR: Polítika desentralizasaun lori fila-fali administrasaun públika ba munisípiu

Peskizadór AJAR, Inocêncio Xavier. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 22 janeiru 2025 (TATOLI)–Peskizadór ASIA Justice and Rights (AJAR), Inocencio Xavier, hateten inisiativa Governu Konstitusionál da-sia (IX) atu implementa desentralizasaun administrativa no podér lokál iha Timor-Leste ne’e, hanesan polítika ida-ne’ebé atu lori fila-fali administrasaun públika ba nunisípiu sira.

Notísia Relevante: Akademista: Entre nasaun membru CPLP, TL mak seidauk implementa desentralizasaun administrativa-podér lokál

“Agradese ba inisiativa Governu ida-ne’e, hanoin ona atu implementa podér lokál ka desentralizasaun administrativa tuir konstituisaun RDTL artigu 5 no 72. Durante tinan 20-resin dezeñu polítika konsentradu iha de’it Dili, konvida ema hotu atu mai hela hotu iha ne’e. Ho polítika desentralizasaun ida-ne’e atu lori fila-fali administrasaun públika ba munisípiu no lori fila-fali ema husi Dili ba ida-idak nia munisípiu, ida-ne’e polítika di’ak,” Peskizadór ne’e hateten ba Agência TATOLI iha nia kna’ar fatin, Faról, kuarta ne’e.

Nia dehan, bainhira desentralizasaun la’o ona mak Governu lokál bele dezenvolve ida-idak nia munisípiu tuir nesesidade ne’ebé iha.

“Tuir ami-nia haree, desentralizasaun ne’e la’o di’ak tebes tanba buat ne’ebé bele halo iha munisípiu ne’e la presiza mai tan iha Governu sentrál. Bainhira desentralizasaun la’o, ita mós iha ona deputadu munisípiu, iha Prezidente Autoridade, iha planu orsamentál ne’ebé bele refleta ba númeru populasaun ne’ebé mak sai hanesan ajenda prioridade iha polítika públiku no munisípiu,” nia dehan.

Tuir nia, polítika implementasaun desentralizasaun administrativa no podér lokál ne’e ajuda tebes Governu sentrál nia servisu no hamenus sistema burokratizasaun iha nivel sentrál.

Tuir rezultadu peskiza, nia dehan, durante ne’e Timor-Leste nia sistema ne’e sentralizadu tanba buat barak mak konsentra iha Dili, entaun ida-ne’e mak kontribui mós ba ema barak mai hela no buka moris iha kapitál Dili.

Aleinde ne’e, nia dehan, Timor-Leste nia lei administrasaun públiku bandu atu labele iha atendimentu ne’ebé naruk, ezemplu mak pasaporte ne’e ema balun iha munisípiu maibé balun tenke mai trata iha Dili.

Notísia Relevante: MAE sei revee estratéjia desentralizasaun administrativa no instalasaun bá órgaun reprezentativu podér lokál

“Oinsá mak ita la desentraliza ba kraik. Iha buat barak ne’ebé ita bele hahú ona fó kompeténsia ba Prezidente Autoridade sira atu funsiona sira-nia funsaun administrasaun nian. Durante ne’e, ita-nia funsionamentu administrativu sentralizadu inklui orsamentu husi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) kada tinan. Tuir rezultadu enkontru iha 25 jullu 2024, iha jornada orsamentu ne’e hateten katak 98% husi orsamentu Jerál Estadu aloka iha Dili, aloka ba munisípiu ho pursentu kiik-liu. Ida-ne’e mak iha ona desentralizasaun, hanoin pursentu orsamentu ba munisípiu bele sa’e ona,” nia dehan.

Bainhira, nia hateten, iha tinan 2026 mak Governu Konstitusionál da-sia (IX) implementa ona polítika desentralizasaun administrativa no podér lokál mak ajuda tebes funsionamentu iha administrativu iha kada munisípiu.

“Tuir ami-nia peskiza, bainhira desentralizasaun la’o, Governu tenke haree didi’ak mak munisípiu hirak ne’ebé laiha rekursu naturál. Tanba iha munisípiu balun, ha’u labele temi naran, iha rekursu naturál la-natoon. Entaun halo oinsá, atu troka ba rejiaun ka oinsá. Ida-ne’e mak ita tenke haree didi’ak, atu nune’e implementa karik labele iha dezintegrasaun sosiál,” nia dehan.

Antes ne’e, Governu aprova rezolusaun governu númeru 11/2019, 13 marsu kona-bá ezekusaun estratéjia desentralizasaun administrativa no instalasaun órgaun reprezentativu podér lokál ne’e, bazeia ba Konstituisaun RDTL artigu 5 mak hanesan;

  1. Determina Estadu respeita organizasaun territoriál, prinsípiu desentralizasaun iha administrasaun públika no instalasaun órgaun reprezentativu podér lokál, ne’ebé sei benefísia aprovasaun kalendarizasaun asaun nian;
  2. Lei-oan mak hatuur no hametin karakterístika eskalaun oioin rai-laran nian, no mós kompeténsia administrativu órgaun sira-ne’e nian;
  3. Oé-Cusse Ambeno no Ataúro, sira hetan tratamentu administrativu no ekonómiku espesiál.

Nune’e mós bazeia ba Konstituisaun RDTL Artigu 72 (kona-ba Podér lokál) ne’ebé haktuir;

  1. Sei harii kbiit lokál ho ema ne’ebé koletivu iha rai-laran ne’ebé iha órgaun reprezentativu, ho knaar atu organiza partisipasaun sidadaun ida-idak nian kona-ba solusaun problema rasik iha sira-nia komunidade no atu promove dezenvolvimentu lokál, no la afeta partisipasaun Estadu nian;
  2. Organizasaun, kompeténsia, funsionamentu no kompozisaun órgaun kbiit lokál nian sei define tuir lei.

Antes ne’e, Parlamentu Nasionál (PN) aprova ona pakote lei númeru 23/ 2021, loron 10 novembru, Lei Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa, husi Lei nú. 22/ 2021, loron 04 novembru, Lei Eleitorál Munisipál, no Lei nú. 16/ 2023, loron 31 maiu, Lei Finansa Munisipál sira no lei Eleisaun Munisipál.

Entretantu, OJE 2025 ne’ebé aloka ba Munisípiu hotu iha teritoriu nasionál ne’e kada Munisípiu sei hetan millaun $7 hodi utiliza ba atividade hotu iha Munisípiu sira no prepara ba prosesu implementasaun desentralizasaun administrativa no podér lokál.

Notísia Relevante: Prezidente Komisaun A husu Governu aprezenta lei Prosedimentu Instalasaun Podér Lokál

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!