iklan

HEADLINE, SOSIEDADE SIVĺL

Oxfam no CGT-TL lansa plataforma klimátika “CRhAK”                  

Oxfam no CGT-TL lansa plataforma klimátika “CRhAK”                  

Core Group Transparancy (CGT) no Oxfam, lansa plataforma "Comité Reziliénsia hasoru Alterasaun Klimátika" (CRhAK) iha salaun HAK Faról-Dili, tersa (04/01). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 04 Fevereiru 2025 (TATOLI – Oganizasaun Naun-Governamentál Internasionál Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL) no Oxfam lansa, ohin, plataforma klimátika ho naran “Comité Reziliénsia hasoru Alterasaun Klimátika” ka CRhAK hodi haree ba asuntu mudansa klimátika ne’ebé akontese iha suku sira.

Jerente Programa Fundu Klimátiku CGT-TL, Laurentino Alves, hateten objetivu prinsipál husi lansamentu ne’e mak atu loke espasu ida entre parseiru sosiedade sivíl, liuliu CGT-TL no nia membru sira atu iha filleira ida ne’ebé konsolida grupu hanesan autoridade lokál, komunidade, juventude, inklui feto bele serbisu hamutuk hodi hasoru mudansa klimátika ne’ebé akontese.

“Plataforma klimátika ne’e dalan alternativu hodi serbisu hamutuk ho autoridade lokál no komunidade kona-ba oinsá komunidade reziliente hasoru mudansa klimátika, proteje ambiente liuhusi finansiamentu klimátiku iha Timor-Leste”, Laurentino Alves hateten iha Faról, ohin.

Nia esplika katak plataforma klimátika ne’e estabelese ho objetivu mak hanesan sai rede Comité Resiliénsia hasoru Alterasaun Klimátika ho prátika plataforma klimátika hodi halo ativamente koordenasaun ho CGT, autoridade lokál, pontu fokál, delegadu, inklui komunidade, oinsá sira hatene no partisipa iha atividade ba adaptasaun no mitigasaun hasoru alterasaun klimátika no prevensaun ba dezastre naturál ne’ebé kauza husi mudansa klimátika.

Aleinde ne’e, aumenta komunidade nia partispasaun ativa hodi bele komprende ka hatene oinsá bele halo prevensaun no harii sira-nia reziliénsia rasik hasoru mudansa klimátika no hasoru dezastre naturál ruma neʼebé kauza husi mudansa klimátika iha sira-nia suku.

“Plataforma klimátika ne’e bele sai fonte ida liga ba asuntu alterasaun klimátika nian ba asuntu prinsipál sira hanesan formasaun, workshop, sosializasaun ruma ne’ebé liga ba asuntu klimátika nian. Tanba durante ne’e ami haree mudansa klimátika sai difikuldade boot ida ba komunidade iha nivel nasionál, munisipál to’o suku”, nia afirma.

Hodi salienta katak ezisténsia husi plataforma klimátika ne’e bele sai hanesan alternativu ida hodi serbisu hamutuk ho grupu seluk ne’ebé eziste ona iha nivel suku. Plataforma klimátika hahú la’o uluk iha suku 12 husi munisípiu haat mak Dili implementa iha Becora, Comoro, Bairru Pité no Motaél; Aileu iha Aisirimou, Malere no Seloi; Ermera iha Talimoro no Lauala; Likisá iha Maumeta no Lauhata.

Nia esplika katak papél saida mak líder komunitáriu ho nia ekipa sira sei halo mak sai pontu fokál ba CGT-TL halo serbisu levantamentu dadus iha nivél suku no bele mós partisipa avaliasaun ruma iha nivel munisipál liga ba asuntu alterasaun klimátika sira.

“Totál orsamentu ne’ebé ita prevee ba atividade lansamentu plataforma klimátika ho naran Comité Reziliénsia hasoru Alterasaun Klimátika ne’e la liu mil”, nia adianta.

Iha fatin hanesan, Jerente Programa Oxfam, Lúcio Sávio, hateten atividade lansamentu plataforma rezilénsia hasoru mudansa klimátika ne’e insiativa husi CGT-TL, ne’ebé serbisu hamutuk ho Oxfam no ida-ne’e importante tebes tanba hafoin mudansa klimátika akontese iha kompromisu barak ne’ebé nasaun dezenvolvidu sira halo kontribuisaun ba alterasaun klimátika liuhusi Fundu Verde ba Klima.

Orsamentu sira ne’e aloka ba nasaun sira ne’ebé enfrenta maka’as ba mudansa klimátika hanesan Timor-Leste, inklui país seluk iha mundu.

Fundu ne’ebé Timor-Leste hetan ne’e husi fonte oioin husi parte multilaterál nian ne’e mak Fundu Verde ba Klima, Global Environment Facility, Banku Aziátiku Dezenvolvimentu, Banku Mundiál no Food and Agriculture Organization. Husi bilaterál nian mak hanesan Austrália, Japaun, Estadu Unidu Amérika, Uniaun Europeia, Koreia Súl, Portugál, Alemaña, Suísa no Fransa.

“Fundu Klimátiku tama mai Timor-Leste hahú husi 2009, maibé ami halo monitorizasaun hahú husi 2018 to’o 2023. Dadus privizóriu, osan hamutuk tokon $200-resin, maibé husi orsamentu ne’e ami sei halo monitorizasaun kle’an ba kada nasaun apoiu montante hira”, nia dehan.

Xefe Suku Maumeta, postu administrativu Bazartete, munisípiu Likisá, Víctor da Silva, hateten atu kombate mudansa klimátika ne’e presiza ema hotu nia kontribuisaun.

“Ita sira ne’e sei sai ekipa ne’ebé forte no oinsá mak atu hasoru mudansa klimátika ne’ebé akontese, liuliu suku sira iha munisípiu hotu tanba kada tinan ita haree katak udan-been mai la tuir nia tempu no uma sira okupa iha foho-lolon, bee-moos menus. Ida-ne’e ita presiza serbisu hamutuk hodi haree mudansa sira ne’e”, nia sujere.

Notísia relevante: Timor-Leste sei simu millaun $20 husi Fundu Ambiente Globál kombate mudansa klimátika

Jornalista: Arminda Fonseca

Edirora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!