DILI, 12 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Koordenadór Tékniku Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) iha Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Jorge Martins, hateten Governu aprova ona lejizlasaun hamutuk 21 hodi prenxe rekizitu adezaun plena bá OMK.
“Lejizlasaun sira mak hanesan kódigu insolvénsia, lei konkorénsia, dekretu-lei lisensiamentu importasaun, lei promosaun esportasaun, dekretu-lei kona-ba rejime jurídiku kontra orden sira nian, lei orden advogadu nian, regulamentu kódigu aduaneiru, lei impostu ba valór akresentadu, lei impostu no taxa, revizaun ba Estatutu Autoridade Administrasaun Portuária Timor-Leste (APORTIL), revizaun ba regulamentu servisu postál no revizaun ba Estatutu Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, I.P),” Jorge informa ba jornalista sira bainhira partisipa iha diskusaun meza rendoda ho parseiru dezenvolvimentu no embaixadór sira kona-ba TL nia pós adezaun ba OMK, iha Centro Convenções de Dili (CCD), kuarta ne’e.
Nia hatutan, ikusliu mak dekretu-lei kona-ba pestisida, dekretu-lei diploma ministeriál kona-ba medikamentu veterináriu, diploma ministeriál kona-ba rekizitu importasaun ba animál no produtu orijen animál, ai-horis no produtu ai-horis, rekizitu kuarentena, alterasaun daruak ba dekretu Governu Nú: 2/2005 kona-ba taxa lisensa peska, inspesaun no servisu sira relasiona ho atividade peska no lei protesaun variedade ai-horis husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, lei sira kona-ba aplikasaun regra orijen husi planu asaun hodi promove produsaun no kódigu propriedade industriál no institutu propriedade industriál.
Notísia relevante: Governu fó palestra públiku kona-ba TL nia adezaun bá OMK
Tuir koordenadór ne’e, Timor-Leste iha tinan hitu prepara hodi prenxe rekizitu Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) nian.
“Ami konta ho deklarasaun Jenebra ba preparasaun pós-adezaun dezde tinan kotuk iha loron 30 fulan-agostu, entaun preparasaun ida Timor-Leste nian mak atu kompleta lejizlasaun no rekursu umanu hanesan peritu sira hodi serbisu no responde iha servisu internasionál sira. Ezemplu, saneamentu no ijiene ba produtu ai-han sira presiza hadi’a atu hatán ba ezijénsia OMK nian no garante kualidade, nune’e ema estranjeiru sira bele to’o iha Timor la ta’uk atu konsumu,” nia afirma.
Nia garante katak Timor-Leste halo ona progresu iha preparasaun hodi sai membru OMK.
“Ita iha progresu kona-ba lejizlasaun 300 resin ne’ebé membru OMK sira aseita, tanba ne’e ita hola parte iha adezaun OMK. Ita prodús tiha ona vizaun estratéjika pós-adezaun no planu asaun lejizlativa ba lei 21 ne’ebé ita fahe ona,” nia konklui.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade