DILI, 20 Fevereiru 2025 (TATOLI) – Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun Timor (TIC, sigla portugés) ho nia parseiru Treinocate husi Indonézia organiza semináriu internasionál hodi aborda kona-ba tema “Timor-Leste nia Transformasaun Dijitál to’o 2032”.
Diretór-Ezekutivu TIC Timor, Venâncio Pinto, hateten eventu ne’e realiza tanba iha era dijitál ne’ebé dezenvolve lalais, teknolojia sai hanesan komponente importante iha era globalizasaun.
“Tanba ne’e instituisaun sira tenke prepara iha merkadu globál, ne’ebé kada vez konektadu dijitalmente, aleinde kompetisaun iha eskala lokál no rejionál, ita mós sai hanesan kompetidór iha eskala globál, tanba ohin loron ita-nia moris integradu ona ho teknolojia dijitál”, Venâncio Pinto hateten iha Sentru Konvensaun Dili, ohin.

Nia salienta katak iha era globalizasaun, obriga Timor-Leste atu halo kompetisaun teknolójika iha aspetu oioin, nune’e semináriu ne’e hanesan oportunidade atu troka ideia, introdús teknolojia no dijitál hodi halo adaptasaun ba mundu ne’ebé halo ona transformasaun dijitál.
Peritu sira husi Indonézia mak fahe sira-nia esperiénsia no koñesimentu kona-ba data center, cyber security, dijitalizasaun no seluk tan.
Dirijente TIC ne’e salienta katak sorumutu ne’e la’ós de’it diskute kona-ba dijitál informasaun, maibé oinsá ko’alia kona-bá sentru dadús hanesan rede konektividade, seguransa sibernétika oinsá bele proteje dadús sira ne’ebé integradu iha sentru dadus.
Kona-ba seguransa sibernétika nian, TIC Timor nia parte halo ona esforsu mak daudaun sira hahú forma ona unidade ida estabelese hodi dezenvolve sira-nia kapasidade bele haree ba iha parte seguransa sibernétika nian.
“Tanba seguransa sibernétika ne’e iha buat barak mak iha ne’ebá, attack no defensive. Daudaun ami halo hela kapasitasaun ba pesoál sira ba seguransa sibernétika nian”, nia dehan.
Iha fatin hanesan, Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Manetelu, hateten semináriu ne’ebé TIC Timor realiza ne’e importante, tanba halibur universitáriu, akadémiku, sosiedade sivíl, liuliu halibur mós autór ba teknolojia nian iha setór privadu, nomós iha setór públiku
“Semináriu ida-ne’e esensiál tebes ba avansu ajenda transformasaun dijitál Timor-Leste nian. Ita moris dadaun ona iha era ida ne’ebé iha mudansa boot, tanba konsekuénsia husi mudansa iha teknolójia dijitál”, Miguel Manetelo hateten.
Nia hateten mudansa teknolójia kuaze troka tiha ema nia moris tomak ka maneira moris nian, husi ne’e oinsá bele fasilita ema serbisu, komunika, estuda no seluk tan.
Tuir governante ne’e, transformasaun dijitál la’ós ona konseitu futurístiku nian “maibé sai ona konseitu horisehik, ohin loron, akontese dadaun no sei kontinua iha mudansa kada loron. Ita sei labele taka matan ba mudansa ka tranformasaun dijitál ohin loron nian ne’ebé akontese dadaun haleu ita”, Miguel hateten.

Nia esplika katak ba asuntu ida-ne’e Governu hatuur ona programa importante sira relasiona ho telekomunikasaun, informasaun no komunikasaun, Governu eletróniku no infraestrutura dijitál.
Tanba Governu fiar katak, iha era globalizasaun no teknolojia, ema hotu ka sidadaun hotu, bele hetan koñesimentu ne’ebé ho lalais no luan tebes, maibé persiza kria kondisaun atu hetan asesu ba teknolójia, informasaun no komunikasaun, liuliu infraestrutura dijitál ne’ebé sai nu’udar aliserse ba setór dijitalizasaun nian.
Tanba ne’e, Ministériu Transporte no Komunikasaun liuhusi nia ajénsia autónoma no diresaun administrasaun direta nian komprometidu atu moderniza administrasaun públika liuhusi teknolójia dijitál, kontinua ho projetu konetividade nasionál hodi habelar konetividade rede internét iha instituisaun Governu, eskola no klínika.
Aleide ne’e kontinua kria plataforma dijitál oioin hodi hadi’a efisiénsia, transparénsia no asesbilidade, regula no tau-matan ba setór telekomunikasaun liuhusi promosaun kompetisaun justa, hodi asegura kualidade no kompetetividade.

Governu kontinua garante no asegura katak sidadaun idaidak hetan protesaun husi-nia dadus pesoál no sente seguru iha nia komunikasaun no interasaun iha espasu dijitál nian, maibé baze ba inisiativa hotuhotu mak infraestrutura dijitál nian.
“Tanba ne’e, Governu liuhusi kabu submarinu fibra ótika, halo hela trial namanas no hein katak sei bele konklui iha tinan 2025 nia-klaran. Daudaun iha hela preparasaun atu harii sentru dadus nasionál ne’ebé seguru no modern. Inisia lejizlasaun hothotu kona-ba seguransa sibernétika no protesaun ka soberania dadus pesoál no nasionál nian”, dehan.
Nia dehan transformasaun dijitál iha impaktu mós ba kresimentu ekonómiku, ezije inovasaun, empodera sidadaun no komunidade atu ultrapasa bareira oioin, liuliu hasa’e efisiénsia no sustentabilidade.
“Husu parte hotu nia apoiu no kolaborasun iha área oioin, maibé esensiál liu iha área hasa’e literásia no abilidade dijitál ita-nia populasaun nian, sensibilizasaun kona-ba importánsia dijitál no Governu eletrónika, treinamentu no formasaun téknika ba servisu funsionalizmu públiku”, ministru konklui.
Notísia relevante: MJDAK-TIC Timor hametin kooperasaun iha setór dezenvolvimentu infraestrutura dijitál
Jornalista: Arminda Fonseca
Edirora: Maria Auxiliadora





