DILI, 22 Marsu 2025 (TATOLI) – Asosiasaun Transporte Timor-Leste (ATTL) realiza, ohin, konferénsia dahuluk ho tema “Dignifika no Mellora Sistema Transporte iha Timor-Leste”.
Kongresu nasionál ne’ebé hala’o durante loron ida-ne’e hetan partisipaaun husi kongresista 149, ne’ebé maihusi munisípiu 12, inklui Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu.
Sekretáriu Komisaun Organizadora, Manuel Sarmento, hateten ATTL estabelese iha 2023 no harii komisaun organizadora iha 2024 no ohin realiza konferénsia nasionál dahuluk hodi hili estrutura, aprova estatutu no planu estratéjiku ATTL nian ba períodu tinan lima (2025-2030).
Planu no prioridade tinan lima nian mak serbisu hamutuk ho Governu hodi mellora sistema transporte iha Timor-Leste.
Manuel Sarmento esplika katak inisiativa harii ATTL, tanba haree ba preokupasaun públiku nian liga ba transporte ne’ebé kada tinan tama iha Timor-Leste ho volume aumenta, maibé laiha regulamentu ruma ba ida-ne’e.

Veíkulu sira aumenta no hamosu engarrafamentu iha kapitál no ema lori karreta la tuir nia regra. Ho kestaun sira ne’e hotu mak ATTL eziste hodi apoia Governu ba asuntu ne’e.
“Ami-nia ezisténsia foka uluk ba transporte terrestre oinsá fó formasaun ba kondutór sira no ema sira ne’ebé iha transporte tenke uza tuir regra, hafoin haree fali aérea no marítima nian”, nia dehan iha salaun Igreja Bekora, Dili.
Iha fatin hanesan, administratdór postu administrativu Kristu Rei, Fernando Araújo, hateten kada tinan importasaun veíkulu aumenta, tanba laiha regulamentu husi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) atu elimina transporte ne’ebé merese tama iha Timor-Leste.
“Entaun, ita haree karreta sira ne’e [tama] sai hanesan lixu ba nasaun ida-ne’e. Maibé ho ezisténsia ATTL ne’e kria regulamentu ruma atu ema uza transporte bele la’o tuir, tanba ita-nia nasaun ne’e adota merkadu livre, ne’ebé transporte tama mai la tuir nasaun ninia standar ne’ebé iha”, dehan.
Veteranu Cornélio Gama ‘L7’, hateten ezisténsia ATTL oinsá atu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun nian.
“Ami-nia tempu luta hotu ona, agora imi joven sira-nia tempu luta fali ba dezenvolvimentu nasaun nian. Apoia Governu hadi’a buat ne’ebé seidauk la’o di’ak, tanba agora imi-nia tempu oinsá lori nasaun ida-ne’e ba oin”, nia realsa.
Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru (KM) ordináriu, kuarta ne’e, aprova projetu dekretu-lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, ba alterasaun dahuluk dekretu-lei númeru 30/2011, loron 27 jullu, kona-ba kondisaun no prosedimentu sira atu observa kona-ba importasaun veíkulu sira.
Notísia relevante: Governu altera dekretu-lei importasaun veíkulu asegura protesaun konsumidór no meiu ambiente
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora