DILI, 26 Marsu 2025 (TATOLI)—Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC-sigla portugés) formaliza akordu kooperasaun ho Polísia Nasionál Repúblika Indonézia (POLRI-sigla Indonézia) atu halo prevensaun ba kime tranznasionál liuhusi mobilidade ema, tantu atividade lísitu no ilísitu sira iha fronteira Timor-Leste ho Indonézia ba iha domíniu krime organizadu.
Ministru Justisa, Sergio Hornai, hateten PCIC nia responsablidade konforme Lei Organizasaun Investigasaun Kriminál ninian, atribui kompeténsia atu haree ba krime organizadu sira, tantu iha krime brankeamentu kapitál no krime organizasaun finanseira internasionál.
“Ohin, POLRI ne’ebé trata asuntu kooperasaun internasionál mai hamutuk ho PCIC, iha perante Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Justisa, estabelese akordu ida hanesan aliserse atubele halo servisu hamutuk troka informasaun sira iha nível institusionál polísia Indonézia liuhusi Badan Resersi Kriminal ninian ka Diresaun Investigasaun Kriminál hamutuk ho PCIC,” Sergio hateten ba jornalista sira hafoin asina nota entendimentu entre PCIC no POLRI ba prevensaun krime tranznasionál iha Ministériu Justisa, Kolmera, kuarta ne’e.
Nia esplika, akordu kooperasaun ne’e prioriza troka informasaun entre nasaun rua liuhusi modu operasaun, katak karik POLRI deteta ka PCIC deteta ema ruma halo problema iha-ne’e ka ema ruma halo atividade ilísitu mak mai subar iha Timor-Leste no POLRI suspeita ka deteta, entaun liuhusi akordu ida-ne’e iha ona probabilidade entre PCIC no POLRI bá-oin bele haree asuntu ne’e.
Iha fatin hanesan, Embaixadór Indonézia ba Timor-Leste, Octo Dorinus Manik, informa akordu ida-ne’e hanesan fortalesimentu kooperasaun biliterál entre POLRI ne’ebé reprezenta husi Inspektur Jenderal Polisi, Krishna Murti no PCIC ne’ebé reprezenta husi Diretór Vicente Fernandes e Brito.
Nia dehan, akordu ida-ne’e fó biban ba PCIC atu bá tuir formasaun no kapasitasaun iha POLRI ba atendimentu kazu krime tranznasionál tanba Timor-Leste no Indonézia ne’e fronteira direta no akordu sira hanesan ne’e importante ba POLRI no PCIC.
“Ohin instituisaun rua komprometida atu implementa akordu kooperasaun ida-ne’e iha pratika. Tanba atu kombate krime tranznasionál ne’e la’ós nasaun ida de’it. Espera ho estabelesimentu kooperasaun ida-ne’e bele haforsa relasaun bilaterál ba atendimentu kombate krime tranznasionál,” nia afirma.
Iha biban ne’e, Diretór PCIC, Vicente Fernandes e Brito, tenik asinatura memorandu entendimentu ne’e atu haforsa servisu bilaterál ho POLRI iha área prevensaun krime tranznasionál, krime tráfiku umanu, tráfiku droga no krime seluk tan inklui formasaun ba investigadór sira, loke dalan ba servisu laboratóriu PCIC nian, formaliza troka informasaun no esperiénsia.
“Ita presiza situasaun sira hanesan ne’e tanba problema krime tranznasionál ne’e sai preokupassun mudiál, entaun memorandu ne’e hanesan star point ida tanba ita haree Indonézia, nasaun viziña, nia mobilidade ema iha área fronteira rápida liu iha aspetu pozitivu no aspetu negativu. Entaun, ho kooperasaun ita hamutuk bele halo prevensaun ba krime sira tranznasionál no krime ne’ebé ho karater komplexu,” nia konklui.
Jornalista: Natalino Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade




