DILI, 01 Abríl 2025 (TATOLI)–Bankada Opozisaun Frente Revolusionária de Timor-Leste Indepedente (FRETILIN) fó hanoin Governu jere sistema administrasaun públiku tuir regra no lejizlasaun ne’ebé vigór.
“Bainhira ita jere sistema administrasaun públika tuir interese polítika partidu nian, nune’e ikus mai ita sei hetan mak kualidade administrasaun públika ida-ne’ebé korruptu, nakonu ho mafia, nakonu ho konflitu ba interese,” Deputadu Bankada FRETILIN, José da Crus, hato’o deklarasaun polítika Bankada nian liuhusi reuniaun plenária Parlamentu Nasionál (PN), tersa ne’e.
Nia akompaña, ministériu barak mak hapara kontratu ajente administrasaun públiku lubun ne’ebé antes ne’e iha ona esperiénsia serbisu durante tinan naruk nia laran.
“Barak husi ema sira ne’ebé nia kontratu termina ne’e tama serbisu bazeia ba konkursu públiku ka teste méritu nian ne’ebé Governu loke,” nia akresenta.
Notísia relevante : Konkorrente 308 pasa iha selesaun ba vaga ajente administrasaun públika
Deputadu ne’e observa, agora troka ajente esperiente sira ne’e ho kontratadu foun sira ne’ebé menus esperiénsia no tama la tuir prosesu no balun laiha sertifikadu abilitasaun akadémika ou profisionál.
“Buat ida-ne’e kontráriu fali ho prinsípiu husi ita-nia Lei Estatutu ba Funsaun Publika ne’ebé hateten katak, bainhira halo selesaun ka rekrutamentu ba ema ruma atu sai funsionáriu ka ajente administrasaun públiku nian, tenke la’o tuir konkursu publiku ida, nu’udar dalan ida atubele avalia kualifikasaun, esperiénsia no kompeténsia profisionál husi kandidatu ida sein halo diskriminasaun,’’ nia tenik.
Bankada haree katak partidarizasaun sistema administrasaun publika ne’e sei fó ameasa boot ba imparsialidade serbisu administrasaun públika nian.
Deputada Bankada FRETILIN, Nurima Riberio Alkatiri, konsidera administrasaun públika tenke sai espasu serbisu, méritu no justisa, tuir prinsípiu Konstituisionál igualdade no imparsialidade.
Deputadu Bankada Governu husi Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT), Gabriel Soares, konsidera deklarasaun ne’e refleta momentu iha VIII Governu nian.
“Uluk iha VIII Governu ami-nian hasa’e husi cleaner to’o ezonera diretór jerál no nasionál ami iha ne’e nonok de’it, maibé ami (agora ukun) la hanesan ne’e, ita-boot sira bele check diretór balun mantein pozisaun, ha’u fó de’it Prezidente EDTL, E.P ne’e husi PLP nafatin Governu la ezonera iha tan fatin balun, ita apresia Timor nia oan ne’ebé matenek iha esperiénsia,” nia argumenta.
Deputadu CNRT, Natalino dos Santos, defende IX Governu nia mandatu atu mai hadi’a. Ezemplu iha edukasaun nia teste vaga bolsa kandidatu profesór ne’e eletrónika no depois teste rezultadu sai kedas, nia la haree ba kor A ka B, ida-ne’e hatudu avansa ida Governu halo hakarak hadi’a sistema ne’ebé evita partidariza durante tinan hirak liu ba nia laran.
“Agora se ita haree buat sira ne’e la tuir lei, ne’e devér ita-nia nu’udar Deputadu halo fiskalizasaun atu fó solusaun saida, ita halo alterasaun ba lei karik governante sira atu ezekuta lei ita tenke prodús, entaun tempu to’o ona husu atu avansa atu halo alterasaun ba funsaun públika, ida-ne’e mak solusaun,” nia husu.
Governu komprometidu atu hadi’a ho sentidu atu halo rekrutamentu duni tanba iha Timor eziste funsionáriu permanente no kontratadu. “Kontratadu tuir regra determina bainhira to’o tempu kontratu para nia para, tanba ne’e mai ita fó solusaun ita halo alterasaun ba lei funsaun públika.”
Deputadu Bankada Governu husi Partidu Demokrátiku (PD), Armando Lopes, hateten, Timor nia lei ne’ebé regula kona-ba funsionáriu kontratadu sira katak, sira-nia mandatu serbisu tinan-ida ou dalaruma fulan-neen hotu ona. Depois termina tuir nesesidade instituisaun ne’ebé halo rekrutamentu depende ba orsamentu no depende ba dezempeñu pesoál.
“Ita nu’udar polítika tenke entende hodi halo separasaun entre funsionáriu permanente no funsionáriu kontratadu,” nia katak.
Responde ba preokupasaun ne’e reprezentante Governu liuhusi Vise Ministru asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, IX Governu ho konsiente ba defisiénsia iha ita-nia administrasaun públika mak proklama iha reforma administrasaun públika haree faktu dezempeñu iha setór ne’e durante tinan 23.
Kompromisu IX Governu ne’ebé Primeiru-Ministru ko’alia iha nia diskursu ba tomada pose refleta pontu situasaun atuál.
“Reforma importante tebes iha administrasaun públika, ami ka’er kedas ba pontu situasaun ne’ebé rekoñese rasik husi Prezidente Komisaun Funsaun Públika anteriór ne’ebé hateten iha dezorganizasaun demasiadu iha administrasaun públika kaer ba mensajen ne’e IX Governu haree katak, tenke iha esforsu ida másimu ba kontinuasaun, tanba ne’e mandatu ida KFP agora hala’o serbisu ida sériu tebes,” nia hateten.
Governante ne’e dehan, implementasaun faktu ida agora mak rejime reforma obrigatóriu ba idade 65 progresu implementasaun la’o hela, ne’ebé tama rezolve tiha problema dezorganizasaun demasiadu iha administrasaun públika hodi kore ses ona husi intervensaun polítika hanesan ohin Deputadu sira dehan partidarizasaun. “se sistema ne’e ita tau iha prinsípiu sira ohin temi ho di’ak mak sei laiha dalan partidarizaun.”
Hanesan sistema online vaga profesór sira faktu iha no ohin hala’o ona lansamentu ba faze etapa dahaat profesór ensinu pre-sekundária no sekundária.
“Teste online ida bele absorve graduadu sira universidade hotu iha ita-nia rai ne’ebé sira hein hela no rezultadu aprezentasaun husi ekipa ne’ebé akompañamentu hatudu partisipante sira kontente tebes, liliu rekursu sira ne’ebé akava husi universidade durante ne’e apresiasaun sistema ne’ebé estabelese, ho prestasaun di’ak tebes iha teste ne’e, entaun ita koñese kualidade ensinu superiór la’ós baixa no valór di’ak tebes, Komisaun Funsaun Públika fornese serbisu ida di’ak ita apresia apresiasaun, laiha espasu ida ba partidarizasaun,” nia hato’o.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina