KOVALIMA, 09 Abríl 2025 (TATOLI) – Ministeriu Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM) no liña ministeriál sira realiza sosializasaun no konsulta públika kona-ba Planu Identifikasaun Rai no Propriedade komunidade afetada ba projetu kontinuasaun autoestrada entre Zumalai no Natarbora.
“Governu ida-ne’e hakarak foku ba dezenvolve Greater Sunrise. Sé imi hakarak kadoras dada mai Timor-Leste, imi tenke kumpre atu koopera ho Governu”, Ministru Petróleu no Rekursu Minerál, Francisco Monteiro, hateten iha ámbitu sosializasaun ho komunidade Zumalai, kuarta ne’e.
Governante ne’e solisita ba populasaun sira ne’ebé afeta ba projetu autoestrada ligasaun Zumalai-Natarbora tenke deklara ho onestidade.
“Imi tenke kontribui atu ita halo autoestrada ida-ne’e, ikus mai bele liga Suai Supplay Base ne’ebé sei halo iha Kamanasa bá to’o Natarbora. Ida-ne’e projetu boot ida, ita hanaran projetu Tasi-Mane, la’ós projetu izoladu, maibé projetu ida hola parte atu dezenvolve ita-nia ekonomia ein jerál, [liuliu] dezenvolve setór petróleu, minerál atu ikus mai bele kria postu traballu ba timoroan sira no seluktan, bele hatama rendimentu mai ita-nia nasaun”, ministru dehan.
Nia hatutan katak tinan barak Timor-Leste depende ba setór petróleu, liuliu ba kampu Bayu-Undan, ne’ebé daudaun ne’e tun ba beibeik. Nune’e, Governu deside hakat ba dezenvolve kampu ne’e.
Nia realsa katak, iha inísiu, konstrusaun ba autoestrada iha kilómetru 176, maibé hafoin halo ajustamentu, koinsidénsia ho mudansa estratéjika ba konstrusaun Planta TLNG husi Beasu bá Natarbora mak fixa konstrusaun kilómetru 110, ne’ebé kilómetru 30 husi Suai bá Covalima konkluídu no sei konstrui tan kilómetru 70-resin, hodi fahe ba seksaun tolu no kada seksaun konstitui husi kilométru 25-resin.
Durante konstrusaun autoestrada seksaun dahuluk, nomós ba Projetu Suai Supply Base, Governu prepara ona kuadru legál no mekanizmu apropriadu hodi fó indemnizasaun ba vítima afetada sira.
Prosedimentu ne’e, inklui identifikasaun ba rai, uma, no plantasaun ne’ebé afetadu husi projetu no prosede ba preparasaun baze dadus, publikasaun ne’ebé permite kontestasaun no rezolusaun iha períodu determinadu no realiza kompensasaun.
Konstrusaun autoestrada, tuir estimativa husi MPRM no Timor GAP, E.P, sei iha impaktu diretu liuhusi oferta empregu entre rihun rua to’o lima no impaktu indiretu ne’ebé ba setór seluk hanesan restraurante, transporte, akomodasaun, oportunidade negósiu, agrikultura, pekuária, peska, turizmu, kriasaun sidade foun no indústria seluk ne’ebé sei envolve empreza lokál, inklui ajuda timoroan sira atu hetan kompeténsia foun.
Ekipa interministeriál ne’ebé envolve iha sosializasaun no konsulta públika ne’ebé hahú husi Kovalima, Manufahi, Ainaru no Natarbora mak hanesan MPRM-Timor GAP, E.P, ministériu sira mak hanesan Administrasaun Estatál (MAE), Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), Justisa (MJ), Obra Públika (MOP), Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Juventude Desportu no Kultura (MJDK) no Interiór (MI).
Sosializasaun loron dahuluk realiza iha Zumalai, daruak iha Hatudu-Ainaru, datoluk iha Betanu-Manufahi no ikus liu iha Natarbora-Manatutu.
Komunidade Zumalai apresia polítika Governu
Komunidade Postu Administrativu Zumalai, Munisípiu Kovalima, agradese no apresia ba polítika Governu ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé fó kontinuasaun ba Projetu Tasi-Mane.
“Ami agradese tebes ba Governu ida-ne’e, bele kontinua hikas obra ne’ebé uluk husik hela. Ami komunidade afetada ba projetu ne’e koopera ho Governu, maibé tenke trata ami ho dignu”, Alberto Tilman komunidade ne’ebé afetadu ba projetu autoestrada hateten durante sosializasaun ne’ebé hala’o iha Zumalai, kuarta ne’e.
Nia dehan komunidade simu dezenvolvimentu, maibé Governu tenke tetu didi’ak hafoin implementa projetu, nune’e labele fó impaktu negativu ba populasaun.
“Tanba esperiénsia ona, autoestrada husi Suai mai to’o Zumalai ne’e komunidade barak mak sai vítima, sira atu ultrapasa bá estrada sorin tenke la’o dook uitoan. Depois tempu udan mosu inundasaun, ida ne’e fó impaktu mai ami, ne’e duni husu ba tékniku sira haree didi’ak mak implementa, atu ami labele sai vítima,” Alberto tenik.
Iha sorin seluk, abitante João Cândido Alves husu ba Governu kria uluk kondisaun antes muda komunidade afetada sira. “Ami koopera tebes ho Governu, maibé kria uluk kondisaun mai ami. Ami apresia ho dezenvolvimentu hala’o iha ami-nia rai. Ida-ne’e atu fó mós servisu ba ami-nia oan sira”, dehan.
Aleinde ne’e, xefe suku Rai-Mean, Postu Zumalai, Agustinho Sequeira, hateten konstrusaun autoestrada faze daruak, Governu ho tékniku sira tenke haree didi’ak atu labele halo komunidade sai vítima, liuliu ba inundasaun.
Hatán ba kestaun hirak ne’e, Ministru Petróleu Rekursu Minerál hateten konkursu públiku ba autoestrada daudaun iha hela Komisaun Nasionál ba Aprovizionamentu. Iha fulan tolu oin mai bainhira buat hotu la’o ho susesu ita bele tama iha kontratu ida ba konstrusaun
Iha sikun seluk, Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima, Miguel Armada Cardoso husu ba komunidade mantein koopera ho Governu.
Jeografikamente, Zumali kompostu husi suku ualu ho nia aldeia hamutuk 34 tenke uniade nafatin hanesan ne’e hodi simu dezenvolvimentu ne’ebé mai.
Notísia relevante: Sosializasaun no konsulta públika kona-ba Projetu Tasi-Mane hahú semana oin
Jornalista: Hortencio Sanchez
Editora: Maria Auxiliadora