DILI, 16 Abríl 2025 (TATOLI)- Antigu Primeiru-Ministru, Mari Alkatiri, rekomenda ba Governu liuhusi Ministériu Justisa atu kria polítika ne’ebé adekuadu liuliu haforsa Sentru Formasaun Jurídiku no Judisiáriu (CFJJ, sigla Portuges) atubele produs juís timor-oan ho kualidade.
Antigu Xefe Governu hato’o rekomendasaun ne’e liuhusi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha gabinete Eis Titulár-Faról-Dili, kuarta ne’e.
Notísia relevante:MJ komprometidu sei halo alterasaun ba estatutu kriasaun sentru formasaun jurídika
Tuir nia, tinan 20 ona Timor-Leste seidauk iha juís ne’ebé ho formasaun ka abilidade espesiál tanba daudaun juíz sira ho espesilidade ba atende kazu jerál.
Ho situasaun hirak ne’e, Eis Xefe Governu ne’e rekomenda ba Governu ne’ebé iha podér polítiku tenke kria kondisaun hodi haforsa Sentru Formasaun Jurídiku no Judisiáriu atubele produs profisionál juís sira iha área espesializada.
“Tempu ona fó formasaun espesiál ba juís sira tanba uluk Sentru Formasaun Jurídiku ne’e sei iha formasaun jerál, maibé agora tempu ona ita fó formasaun espesializada ba Juís sira, bele halo iha ne’e no bele halo iha rai seluk para juíz ida ita haruka ba ne’e tenke hasai kursu espesilizadu duni ba área krime no ekonómiku inklui espesialidade ba krime sira seluk “, Rekomenda Antifu Primeiru-Ministru ne’e.
Mari Alkatiri observa katak durante ne’e juís bele atende kazu tolu ka haat tanba laiha juíz espesializadu.
“Podér polítiku tenke halo ida-ne’e, loloos ita iha ona juís asuntu krime no ekonómiku. Ita tinan 20-resin ona, maibé juís espesialista seidauk iha. Tanba ne’e podér polítiku fó oportunidade ba juís sira atu aprende la’ós agora rekruta fali Juís internasionál sira bainhira ita la gosta mak ita duni fali sira”, nia afirma.
Tempu ona kapsita profisionál justisa sira tanba uluk iha Primeiru Governu Konstitusionál iha faze konstrusaun Estadu no instalasaun institusionál ne’ebé setór justisa iha duni menus rekursu umanu.
“Uluk ha’u nia tempu ami halo teste ba profisionál justisa liuliu ba sira ne’ebé atu sai Juíz, Prokuradór, ate ida de’it mak liu tanba ne’e mak kria tiha Sentru Formasaun Jurídiku no Judisáriu. Uluk ha’u hala’o diálogu ba prosifionál justisa sira no ha’u dehan aban-bain rua imi sei agradese no agora balun sente duni ona ida-ne’e. Tanba tempu ona reforsa formasaun ba Juíz sira atubele profisionál no kualifikadu liután”, nia konklui.
Alterasaun dahuluk lei Organizasaun Judisiáriu hafraku indepéndesia órgaun judisiáriu
Biban ne’e, Mari Alkatiri konsidera alterasaun dahuluk kona-ba lei Organizasaun Judisiáriu númeru 25/2021, 02 Dezembru ne’e ho motivu atu hafraku indepéndesia órgaun judisiáriu nu’udar órgaun independente ba desizaun legál sira.
Proposta alterasaun ne’ebé Governu aprezenta ba Parlamentu Nasionál ho fundamentasaun haat mak hanesan alterasaun ida-ne’e atu fó biban ba Governu atu kria Komisaun ida hodi estabelese Supremu Tribunál Justisa, fó biban ba Majistradu judisiáriu ne’ebé servisu tinan 20-resin bele hetan oportunidade atu asume kargu, nomeasaun ba Prezidente Rekursu bele mai husi Juís segundu klase no kriasaun ba Tribunál Adminstrativa Fiskál no Konta. Maibe iha parte Juís segundu klase mak atu ba líder Tribunal Rekursu ne’e ladun fundamentu.
Mari esplika juís sira atu promove to’o iha Tribunál Rekursu tenke to’o uluk membru Konselleiru iha Tribunál Rekursu tanba ida-ne’e karreira. Tanba ne’e, karik kompara Xefe Departamentu nia derepente nia mak sai fali Diretór jerál ne’e labele.
“Juis ne’e órgaun independente, Tribunál ne’e sai orgaun soberania ne’ebé halo kna’ar independente, tanba-sa independente tanba laiha relasaun ba podér polítika. Tanba sira la eleitu tanba sira la depende ba votu, nein votu povu nian nusa mak depende fali ba podér polítiku. Kuandu sira mak dependénsia ba podér politika entaun Tribunál nia independénsia laiha ona”.
Tuir konstituisaun mós fó dalan katak juís ne’ebé atu asume kargu ba Supremu Tribunál Justisa ne’e tenke mai husi juís ho kareira primeira klase.
Nia dehan, maski iha Konstituisaun RDTL sita Supremu Tribunál Justisa, maibe agora Tribunál Rekursu mak toma funsaun ida-ne’e tranzitoriamente to’o ona tinan 20-resin.
“Maibé halo altersaun ba lei organizasaun judisiáriu hodi fó oportunidade ba Juís primeira klase assume posizaun Prezidente Rekursu ne’e la tuir ona regra karreira juís no ida-ne’e Governu atu hadi’a setór judisiáriu ka destroi,” dehan Alkatiri.
Ho alterasaun ne’e, Antigu PM ne’e kosidera Governu kontra nia kompromisu atu halo reforma judisiáriu tanba nomeia juís segunda klase ba halo fali servisu juís primera klase nian, ida-ne’e la’ós atu dezenvolve, maibe atu ho hamate setór Justisa.
JSMP rekomenda reforsa CFJJ
Entretantu, Diretora Ezekutivu Programa Monitorizaun Sistema Judisiáriu (JSMP, sigla Inglés), Ana Paula Marcal, mós husu ba Governu atu muda lejizlasaun sira iha sentru formasaun Jurídiku no Judisiáriu atu fó biban ba sentru referidu hala’o formasaun di’ak liutan hodi produs juís, prokuradór, defensor no advogadu ho kualidade.
Tanba nia dehan iha reforma Justisa propoin atu aposta ba mós rekursu umanu, fasilidade iha sentru formasaun ne’ebé seidauk adekuadu.
” Ami sujere mak ne’e aposta ba ita nia rekursu umanu no dezenvolve didiak ita nia Sentru Formasaun Jurídiku no Judisiáriu liuliu apoia fasilidade, nune’e bele produs profisionál justisa sira ho kualidade”, Diretora ne’e sujere.
Entretantu, lamenta alterasaun dahuluk ba lei organizasaun judisiáriu tanba Governu hakarak halo nomeasaun ba juís segundu klase lidera fali Tribunál Segundu Instánsia ka Tribunál Rekursu.
“Ami nia haree labele ne’e tanba kontra ita nia Konstituisaun no lei organizasaun judisiáriu tanba juís ne’ebé atu promove ba asume kargu lidera Prezidente Tribunal Rekursu ne’e tenke juís kareira mai husi primeira klase labele ema primeira klase iha ita haruka ida segundu klase mak lidera fali primeira klase ne’e labele nunka mais akontese”, nia lamenta.
Nia dehan, situasaun ne’e mak akontese fó marjen ida ladi’ak ba setór Justisa Timor-Leste.
“Situasaun ne’e bele akontese kuandu juís Primeira klase laiha ona. Tanba ne’e ami nia haree nomeasaun hodi fó oportunidade ba juís segundu klase ne’e la elezivél tuir lei”, nia konklui.
Notísia relevante:CFJJ hetan difikuldade iha ekipamentu no livru ba formasaun
Jornalista: Natalino Costa
Editór: Florencio Miranda Ximenes