DILI, 16 Abríl 2026 (TATOLI) – Banku Mundiál alerta katak Fundu Petrolíferu Timor-Leste nian potensialmente to’o tinan-2037 bele hetan esgotamentu ka hotu bainhira polítika fiskál atuál sira kontinua nafatin, entre presaun fiskál ne’ebé aumenta no dependénsia maka’as ba gastu públiku.
Alerta ne’e hato’o liuhusi Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste nian : Hasa’e Nivel: Oinsá Adezaun ASEAN nian Bele Apoia Transformasaun Ekonómiku Timor-Leste nian, ne’ebé fó sai iha loron 16 fulan-Abríl tinan-2026.
Banku Mundiál nota katak presaun fiskál sira aumenta maka’as iha tinan hirak ikus ne’e. Défisit orsamentál aumenta ba pursentu 49.0 hosi Produtu Internu Brutu (PIB) iha 2025, ho totál despeza Governu nian atinji pursentu 93.0 hosi PIB, ka maizumenus dolar amerikanu biliaun $1.8.
Makse dezempeñu reseita doméstika ne’ebé maka’as, reseita Estadu finansia nafatin menus metade husi gastu totál Governu nian. Iha parte seluk, transferénsia ba empreza estatál sira atinji pursentu 12 hosi despeza totál boot liu duké orsamentu kombinadu sira ba setór saúde no edukasaun, ne’ebé konsidera hanesan fonte ida ba risku fiskál ne’ebé aumenta.
Entretantu, reseita husi setór petrolíferu tuun maka’as ba de’it purvolta millaun $36 hafoin taka kampu Bayu-Undan. Fundu Petrolíferu rejista nafatin retornu investimentu ida besik pursentu 5.3 iha 2025, maibé levantamentu sira ne’ebé kontinua aas liu nível Rendimentu Sustentavel Estimadu (RSE) nian halakon ona valór reál fundu nian.
Iha senáriu atuál, ida-ne’e bele lori ba Fundu Petrolíferu atu sai esgotamentu tinan-2037, hodi husik hela janela ajustamentu fiskál ne’ebé kloot besik tinan-10 to’o 12. Banku Mundiál alerta katak atraza reforma sira aumenta de’it risku ba koresaun fiskál ida-ne’ebé derepente no todan liu.
Relatóriu ne’e mós deskreve siklu ekonómiku ida ne’ebé frajil. Kresimentu ne’ebé dudu hosi gastu Governu nian aumenta importasaun sira, ne’ebé hafoin aumenta défisit esternu. Defisit ida ne’e hafoin finansia liuhusi levantamentu husi Fundu Petrolíferu, ne’ebé iha nia fatin permite nível gastus ne’ebé aas atu kontinua.
“Atu hakotu siklu ida-ne’e presiza modelu kreximentu foun ida ne’ebé impulsiona hosi produtividade, esportasaun sira, no investimentu privadu, no bele apoia ajustamentu fiskál graduál no kredível”, refere relatóriu.
Iha nível makro, Timor-Leste nia ekonomia projeta atu aumenta pursentu 4.1 resin iha 2026 no estabiliza besik pursentu 4.0 iha médiu prazu. Maibé, taxa kreximentu ida-ne’e konsidera la sufisiente atu kria empregu ne’ebé jeneralizadu ka hasa’e produtividade ekonómika.
Iha parte seluk, Projetu Tasi Mane, projetu estratéjiku nasionál, sai nafatin prioridade ba tempu-naruk. Maibé, ninia kontribuisaun fiskál la espera atu sente iha tempu badak.
Produsaun husi kampu gás Greater Sunrise, maski iha senáriu ida ne’ebé optimista, projeta atu hahú entre 2032 no 2035, ida-ne’e sai solusaun ida ne’ebé la adekuadu ba médiu prazu atu taka lakuna fiskál.
Aleinde dezafiu doméstiku sira, risku esternu sira hanesan tensaun jeopolítika sira iha Médiu Oriente mós iha poténsia atu hasa’e folin enerjia globál, hodi fó impaktu ba kustu importasaun no todan subsídiu Governu nian, no mós volatilidade retornu investimentu Fundu Petrolíferu nian.
Ba ida-ne’e, Banku Mundiál subliña importánsia hosi konsolidasaun fiskál graduál liuhosi kontrolu ba gastu rutina, inklui saláriu no transferénsia sira, hasa’e efisiénsia subsídiu nian, no hametin mobilizasaun reseita doméstika, inklui liuhosi implementasaun impostu ba valór akresentadu (IVA).
Aleinde ne’e, aselera reforma estruturál sira hodi enkoraja papél setór privadu nian, liuhosi hadi’a asesu ba rai, transparénsia lisensiamentu, asesu ba finansiamentu, no hadi’a kualidade rekursu umanu sira, konsidera hanesan krusiál atu kria modelu kreximentu ida ne’ebé sustentável liu.
Adezaun ba ASEAN mós haree hanesan oportunidade estratéjiku ida atu aselera reforma sira no hametin Timor-Leste nia transformasaun ekonómika iha futuru.
Notísia relevante:Adezaun Timor-Leste ba ASEAN transforma ekonomia maibé dezafiu iha kompetividade
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




