Top

La kumpre rekezitu, AIFAESA taka permanente empreza Frizy Manleuana

AIFAESA hamutuk ho ekipa konjunta hala'o inspesaun ba produtu bebidas ho marka Frizy iha Manleuana Díli, kuarta (16/04). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 Abríl 2025 (TATOLI) – Inspetora jerál, Autoridade inspesaun no fiskalizasaun atividade ekonómiku sanitária no alimentasaun (AIFAESA), Odete Viegas da Costa, hamutuk ho ekipa konjunta komérsiu indústria, inspetór jerál traballadór, taka permanente empreza Frizy Manleuana, tanba la kumpre rekezitu

“Prezensa ami-nian iha ne’e relasiona ho kompaña Frizy, ne’ebé ekipa inspesaun tuun kedas. Iha 06 Marsu fulan kotuk, ami hetan keixa husi komunidade kona-ba fatin produsaun ida-ne’e”, Inspetora jerál, Odete Viegas da Costa hateten ba jornalista sira iha Kompaña Frizzy, Manleuana, Dili, ohin.

Inspetora ne’e haktuir, ekipa tuun kedas iha momentu ne’ebá, observa no hetan duni infrasaun tolu; ida relasiona ho ijienedade ne’ebé grave tebes, segundu mak utiliza produtu prima ne’ebé maka espiradu hotu tiha ona durante tinan ida, no ikus liu mak lisensa latuir atividade ka atu produs bebidas alkoolíkas, maibé halo fali bebida sumu ba labarik sira.

“Hanesan sansaun maibé ohin iha ne’e ami-nia prezensa ne’e atu taka permanente ba iha fábrika ida-ne’e.Tanba saida tenke taka permanente? Tanba sira la kumpre tiha ona rekezitu ida-ne’ebé AIFAESA fó, no ita rasik haree katak kondisoens la apropriadu no iha loos komunidade nia leet”, nia hateten.

Inspetora hatutan, kondisaun ijiéne fatin ida-ne’e laiha, instalasaun ba produsaun ne’e rasik, hahú kedas husi bee, eletrisidade, armazenamentu latama kategória atu halo produsaun, ita haree fatin ne’e bele hanesan haki’ak animál ruma; atu ba halo produsaun konsumu ba umanu ne’e grave tebe-tebes.

“Iha sansaun rua maka sira kumpre tiha ona hodi selu koima ba infrasaun lisensa latuir atividade no mós infrasaun ba produtu ne’ebé espiradu. Kada infrasaun selu rihun rua $2.000 no totál hamutuk rihun haat $4.000”, nia informa.

Produsaun ne’e, tuir inspetora, fó impaktu ba konsumidór sira liliu labarik sira. No, tuir informasaun iha fulan kotuk katak labarik balun konsumu bebida ida-ne’e no lanu no konsege lori ba iha sentru saúde sira.

Inspetora jerál AIFAESA, Odete Viegas da Costa akresenta, se iha futuru empreza hakarak loke fali produsaun ruma tenke tuir prosediment sira la’ós de’it husi AIFAESA maibé mós husi entidade relevante sira no tenke sertifika mós husi ekipa konjunta hodi garante katak fatin favoravél no merese duni atu halo produsaun.

“Husu ba komunidade ba konsumidores hotu-hotu katak hahú husi kedas ohin ba oin, sirkulasaun husi bebidas frizy ne’e ita-boot sira labele konsumu tan. Karik ekipa tuun ba halo inspesaun no se hothotu produtu ida-ne’e, atu nune’e labele fó impaktu saúde ba iha komunidade sira”, nia apela.

Iha fatin hanesan, Diretór empreza, Bambang Hermawan, hateten katak sira tuir de’it desizaun Governu nian.

“Ha’u halo tuir de’it, ita mós labele halo buat ida. Maibé, iha oportunidade ida-ne’e ha’u hakarak hato’o agradese tanba parte jornalista hotu bele informa kona-ba deklarasaun husi sira no husi ha’u rasik katak ida ne’ebé mak loos no ida-ne’ebé mak la loos”, ezekutivu ne’e dehan

Kronolójia ne’e, nia esplika, momentu iha loron 13 fulan-Marsu nia laiha fatin akontesimentu, derrepente de’it parte AIFAESA ba halo inspesaun taka provizóriu, no nia mós ba hasoru parte AIFAESA atu fó hatene, kona-ba sansaun.

“Se taka hela de’it ninia impaktu ne’e maka’as loos, impaktu ba traballadór sira, impaktu ba finansiamentu ekonomia kompaña. Sira fó karta mai ha’u atu selu koima ba sansaun sira no ha’u mós selu hotu no ha’u kompremete sei hadi’a tuir prosedimentu ne’ebé iha”, nia informa.

“No, liu tiha prosesu semana ida, hateten dehan ha’u tenke selu sansaun sira-ne’e liuliu iha produsaun selu atus rua, no hetan sansaun rua entaun ha’u selu hamutuk atus haat, maibé sira dehan taka permanente no ha’u hakfodak husu tanbasa? Sira dehan labele halo indústria iha perumahan”, nia informa tan.

Diretór empreza, Bambang Hermawan  rekoñese katak loos duni ita rai susu-been iha armazen ne’ebé la funsiona, no seidauk soe tanba ne’e reseita ba produsaun, la’ós rezultadu husi produsaun. Maibé laiha buat simu de’it ona desizaun sira ne’e.

Nia aumenta tan katak, “Karta lisensa ba atividade ne’e loke indústria ho kategória home industry (Industri perumahan). Ho nune’e konsege esforsu la’o ba hasoru prezidente autoridade munisípiu no halai ba vise-primeiru ministru negósiu”.

“Ha’u presiza justisa, labele ita mak sala hela de’it, ita ema moris lasees husi sala no presiza fó hatene. Ida-ne’e mak estratéjia servisu ne’ebé loos, katak laiha komunikasaun, derepente mai taka de’it”, nia espresa.

Iha oportunidade ne’e nia komprete katak sei kumpre orden ne’ebé iha no sei hadia di’ak liután ijiéniedade no kualidade produsaun iha futuru, maibé presiza hadi’a mós servisu AIFAESA katak prosesu inspesaun taka insdústria presiza iha kooperasaun entre parte rua.

“Kona-ba traballadór sira, ida-ne’e provizóriu sira mós labele halo servisu tanba ho kondisaun kompaña ne’ebé taka, kompaña labele hetan rendimentu hodi selu traballadór sira”, nia énfaze.

Enkuantu, bebidas ne’e mak iha tipu tolu; bebida hemu ho sabór ai-fuan morangu, iha sabór guava no ida tan mak bebidas ho sabór sabraka. Produsaun ba iha bebidas ne’e rasik, agora ne’e distribui hotu tiha ona ba territóriu laran tomak.

 

Jornalista: Alexandra da Costa

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!