DILI, 08 Maiu 2025 (TATOLI)—Trade Invest Timor-Leste hamutuk ho Departamentu Agrikultura, Peska no Floresta Austrália, kinta ne’e, diskute rekizitu esportasaun agrikultura ba Austrália ho objetivu atu fasilita no hafasil esportadór sira-ne’ebé eziste hodi asesu bá Governu Austrália nia regulamentu no prosedura sira.
“Workshop ida-ne’e atu responde ba ita-nia dezafiu sira-ne’ebé mak atu fasilita ita-nia empreza sira atu halo esportasaun bá iha nasaun pasífika sira, liuliu Austrália mak ita tenke prenxe rekizitu sira-ne’ebé mak iha,” Adjuntu Diretór Ezekutivu Trade Invest Timor-Leste, Duilio Marino Gusmão Araújo da Silva, dehan iha nia diskursu, iha salaun Trade Invest, Kolmera.
Nia afirma, atu dezenvolve ekonomia Timor-Leste mak empreza sira tenke haree didi’ak regulamentu sira-ne’ebé Governu Austrália fó.
“Atu prenxe rekizitu sira-ne’e mak ita tenke hatene didi’ak regulamentu sira-ne’ebé mak sira fó mai ita-nia empreza sira, atu sira haree didi’ak ida-ne’e hafoin ita esporta ita-nia ai-han sira bá merkadu Austrália,” nia esplika.
Iha fatin hanesan, Diretora Asistente Dezenvolvimentu Kapasidade Internasionál Timor-Leste no Bio-seguransa Agrikultura, Peska no Floresta Austrália, Wendy Combes, hateten objetivu husi workshop ne’e mak atu hametin liután sistema bio-seguransa iha Timor-Leste, liuliu atubele halibur komunidade liuhusi indústria sira-ne’ebé iha hodibele halo esportasaun bá Austrália.
“Atu hatene liu elementu husi komponente mak sira tenke kumpri molok atu manda sira-nia sasán bá Austrália. Bainhira atu manda sira-nia produtu ka sira-nia sasán sira bá iha Austrália, ami husi Departamentu Agrikultura Austrália halo kolaborasaun ho Ministériu Agrikultura Timor-Leste husu empreza sira atu esporta tenke kumpri molok atu manda sira-nia produtu bá iha Austrália,” Wendy Combes haktuir.
Nia dehan, husi Departamentu Agrikultura, Peska no Floresta Austrália nia parte, iha-ne’ebá iha website ida-ne’ebé empreza sira bele haree la’o tuir mak baze dadus husi Bicon atubele hatene rekizitu saida de’it mak atu manda bá.
“Tenke manda tuir rekizitu sira-ne’ebé hakerek ona iha website, hanesan produtu animál, produtu plantasaun, entermu materiál biolójiku balun no sira seluk tan,” nia konklui.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




