iklan

JUSTISA, HEADLINE

JSMP konsidera kontestasaun Juiza Maria Natércia ba nomeasaun PTR foun ne’e tuir prosedimentu  administrativu

JSMP konsidera kontestasaun Juiza Maria Natércia ba nomeasaun PTR foun ne’e tuir prosedimentu  administrativu

Peskizadór Programa Monitorizasaun Sistema Judisiáriu (JSMP-sigla inglés), Luís Oliveira Sampaio. Imajen Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 09  Maiu 2025 (TATOLI)—Peskizadór Programa Monitorizasaun Sistema Judisiáriu (JSMP-sigla inglés), Luís Oliveira Sampaio, konsidera kontestasaun Juiza Maria Natércia ba Prezidente Republika, José Ramos Horta, liga ho nomesaun Prezidente Tribunál Rekusu, Afonso Carmona, ne’e tuir prosedimentu legál.

“Ami-nia interpretasaun katak Providénsia Kautelár ne’e nu’udár matéria sivíl. Iha prosesu ida-ne’e, iha lakuna duni. La tuir norma konstitusionál tanba fukun ne’e relasiona ho artigu 124 Konstituisaun RDTL katak juíz ida-ne’ebé mak atu lidera Supremu Tribunál Justisa ne’e nomeadu entre juíz sira-ne’ebé mak hala’o kna’ar iha Supremu Tribunál Justisa,” Luís  hateten ba jornalista TATOLI iha nia kna’ar fatin, Kolmera, sesta ne’e.

Luís konsidera katak nomeasaun ne’e ho karater natureza polítika ka kahor ho kompeténsia konstitusionál Prezidente Repúblika nian.

“Nomeasaun ne’e la prenxe rekizitu balun. Pur-ezemplu, iha artigu 56 Lei númeru: 5/2022, 30 Marsu, kona-ba estatutu Majistratura Judisiáriu nian ne’ebé hateten katak kategoria ba juíz sira ne’ebé bele asesu ba Supremu Tribunál Justisa ne’e mak sira-ne’ebé tur ona iha Supremu Tribunál Justisa ho primeira klase,” nia esplika.

Notísia relevante: Bankada opozisaun submete alterasaun Lei Organizasaun Judisiária ba TR atu halo Fiskalizasaun Abstrata

Luís hatutan, artigu 63 husi estatutu Majistratura Judisiáriu mós fundamenta tan katak ba juíz segunda klase bele asesu hodi ba túr iha Tribunál Rekursu, kuandu laiha ona juíz ne’ebé kategoria primeira klase.

“Agora, juíz primeira klase iha hela mak Juiza Jacinta Correia, Juíz Duarte Tilman no Juiza Maria Natércia rasik, ne’ebé prenxe hela rekezitu ne’e. Entaun, tuir loloos, entre sira-ne’e mak reuni hodi prenxe rekizitu atu bá túr iha Tribunál Rekursu,” nia informa.

Luís hateten, tuir artigu 159 Konstituisaun RDTL, fó bibian mós ba órgaun independente hanesan  Provedoria Direitu Umanu no Justisa, Prokuradór Jerál Repúblika, Governu, Prezidente Repúblika, Tribunál Rekursu no Parlamentu Nasionál bele halo fiskalizasaun ba Lei Organizasaun Judisiáriu liuliu liga ho nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu.

Nia dehan, kuandu Tribunál Rekursu deside dehan inkonstitusionalidade ba Lei Organizasaun Judisiáriu, entaun Prezidente Repúblika tenke kumpre hodi ezonera atuál PrezidenteTribunál Rekursu, Afonso Carmona, tanba ida-ne’e nu’udár petisaun ne’ebé kestioma prosesu administrativu.

Jornalista: Natalino Costa

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!