iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Carmelita Moniz rezigna-an husi membru Konsellu Superiór Majistratura Judisiál

Carmelita Moniz rezigna-an husi membru Konsellu Superiór Majistratura Judisiál

Eis-deputada Carmelita Caetano Moniz. Imajen/Tatoli Egas Cristóvão

DILI, 13 Maiu 2025 (TATOLI) – Carmelita Caetano Moniz hanesan membru efetivu Konsellu Superiór Majistratura Judisiál no Ivo Jorge Valente nu’udar suplente, ne’ebé reprezenta Parlamentu Nasionál rezigna-an husi sira-nia knaar.

Nune’e, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, husu ba bankada parlamentár sira atu halo aprezentasaun ba kandidatura foun ba meza hodi bele prosede eleisaun membru foun.

“Tanba nia hasees husi mandatu hanesan perda do mandato, ne’ebé definitivu no suplente sai hotu, ne’ebé iha urjénsia ida hato’o kandidatura”, prezidente ne’e hato’o.

Tanba ne’e, nia hein katak bankada sira ko’alia ba malu hodi hato’o kandidatura atu substitui na’in-rua ne’e.

Vise-Bankada CNRT, Patrocínio dos Reis Fernandes, sujere katak ho asuntu ne’ebé meza anúnsiu maka, iha loron 14 Maiu, sei marka plenária estraordinária hodi hili ona membru foun, maski seidauk fó sai kandidatu ne’ebé bankada prefere.

“Ho ita-nia doutora Carmelita nu’udar membru Konsellu Superiór Majistradu Judisiál ne’ebé rezigna-an, ami hanoin bele trata mós asuntu ida-ne’e ba iha aban, plenária estaordinária, hodi funsionamentu Estadu bele la’o ho di’ak”, realsa.

Kona-ba razaun membru na’in-rua ne’e demite-an husi Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, daudaun seidauk iha informasaun sobre ida-ne’e.

Eis-deputada husi bankada CNRT, Carmelita Caetano Moniz, daudaun ne’e hanesan asesora iha Gabinete Prezidente Parlamentu Nasionál nian.

Relembra katak, iha 11 Janeiru 2022, Parlamentu liuhusi eleisaun sekreta iha plenária, hili deputada Carmelita Caetano Moniz (efetivu) ho Ivo Jorge Valente (suplente) ho votu 40 hodi reprezenta Parlamentu sai membru Konsellu Superiór Majistratura Judisiál ba períodu tinan haat.

Hanesan membru konsellu, knaar ne’ebé hala’o mak haree ba juis sira-nia lala’ok tomak hanesan dezempeñu, avaliasaun, inspesaun no kualidade prosesu hodi deside sira-nia karreira.

Tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha artigu 128 (Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nian), ne’ebé haktuir iha alínea 1 hateten, Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nian, órgaun jestaun no dixiplina ida majistradu judisiál sira-nian, ne’ebé iha kompeténsia atu foti, hatún, muda no foti-sa’e juis sira.

Iha alínea 2 haktuir, Juís Prezidente Tribunál Supremu Justisa nian mak prezide Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, ne’ebé halo parte vogál sira tuirmai ne’e:  a) Ida, Prezidente-Repúblika mak hili, b) Ida, Parlamentu Nasionál mak foti, c) Ida, Governu mak hili, d) Ida, Majistradu Judisiál mak hili hosi sira leet.

Alínea 3 hateten, lei maka regula Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nia kompeténsia, organizasaun no nia knaar.

Tuir ajenda, iha loron 14 Maiu, Parlamentu sei realiza plenária estraordinária hodi diskute proposta-lei númeru 17/VI (2a) alterasaun daruak husi lei númeru 7/2022, 19 Maiu, Estatutu Ministériu Públiku ho pedidu urjénsia no posibilidade halo mós eleisaun ba membru Konsellu Superiór Majistradu Judisiál.

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!