iklan

INTERNASIONÁL, HEADLINE

Timor-Leste sai uma-na’in ba semináriu rejionál Komité Deskolonializasaun ONU

Timor-Leste sai uma-na’in ba semináriu rejionál Komité Deskolonializasaun ONU

Mapa territóriu la'ós-autónomu. Imajen/Espesiál

DILI, 19 Maiu 2025 (TATOLI)—Timor-Leste sei sai uma-na’in ba semináriu rejionál pasífiku husi Komité Espesiál Deskolonializasaun (C-24) Organizasaun Nasaun Unida (ONU) nian, ne’ebé sei realiza iha Dili durante loron-tolu, hahú 21-23 Maiu 2025.

Semináriu rejionál ne’e ho tópiku :

  1. implementasaun dékada internasionál ba dahaat ba Eradikasaun Kolonializmu.
  2. Dalan sira ba futuru sustentável – avansa dezenvolvimentu sosioekonómiku no kulturál husi territóriu sira ne’ebé la’ós-auto-governadu.

Ema na’in-100 resin konfirmadu sei partisipa semináriu ne’e no iha tempu hanesan partisipa mós iha serimónia Restaurasaun Independénsia 20 Maiu.

Reprezentante permanente Misaun Timor-Leste iha Nasaun Unida, Embaixadór Dionísio da Costa Babo, relata, delegasaun sira mai husi Nova Iorke no nasaun 50 iha mundu inklui territóriu sia ne’ebé to’o agora seidauk iha ninia administrasaun.

“Semináriu ne’e husi Nasaun Unida, hanesan primeira vez iha ita-nia istória. Uluk Timor-Leste sai hanesan membru C-24, ikus mai Nasaun Unida Organiza referendu iha tinan 1999, depois ukun-an liu tinan 24, primeira vez Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun hamutuk ho misaun permanente iha Nova Iorke, ho autorizasaun husi Nasaun Unida organiza seminariu rejionál iha Timor-Leste ba tinan ida-ne’e,” Embaixadór Dionísio hateten iha sala VIP Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Comoro.

Embaixadór esplika, C-24 nia papél mak halo diskusaun hodi buka solusaun rezolve territóriu sira ne’ebé maka seidauk hetan ukun rasik-an, maibé territóriu sira ne’e tenke rejista hanesan membru C-24. Ba territóriu sira ne’ebé maka seidauk rejista no seidauk hetan rekoñesimentu husi Nasaun Unida, sira seidauk tama iha ámbitu ida-ne’e.

Nia dehan, iha territóriu barak iha mundu mak hakarak atu hetan deskolonializsaun no hakarak hamriik mesak (ukun-an) maibé sira seidauk hetan rekoñesimenru husi ONU.

Semináriu C-24, sei hahú ho diskusaun sira ne’ebé halo hotu ona iha ONU, maibé iha tinan hirak ikus ne’e atu halo besik ba nasaun membru sira, tanba ne’e deside halo fora husi sede ONU iha Nova Iorke.

Nune’e, tinan-tinan halo iha fatin diferente hanesan Amérika Latina, Karibea no Pásifiku.

Prezidente C-24

Reprezentante Permanente foun Santa Lúcia ba Nasaun Unida ne’ebé asume mos pasta hanesan Prezidente C-24, Menissa Rambally, to’o segunda (19/05) iha Dili ho aviaun Citilink iha oras 12:10.

Nia serbisu nu’udar Embaixadora Santa Lúcia nian no Reprezentante Permanente ba ONU, no hetan eleitu nu’udar Prezidente C-24 nian iha loron 16 Fevereiru 2023. Nia mós hetan eleitu filafali ba mandatu seluk iha tinan 2024.

Nu’udar Prezidente C-24 nian, Rambally lidera inisiativa deskolonizasaun oinoin, inklui misaun ofisiál ida ba Territóriu Virjen Britániku sira iha Agostu 2024. Nia mós marka ona atu prezide semináriu Rejionál Pasífiku iha Díli, ne’ebé hakarak haree filafali progresu sira husi implementasaun Planu Eradikasaun Kolonializmu, ho foku partikulár iha rejiaun pasífiku.

C-24 kompostu husi Estadu membru 29 no iha knaar atu monitoriza no fasilita prosesu deskolonizasaun iha territóriu la’ós-autónomu 17 ne’ebé maka sei iha lista husi Asembleia Jerál ONU nian.

Iha Rambally nia lideransa, komisaun kontinua atu subliña aprosimasaun ida-ne’ebé bazeia ba kazu hodi rezolve nesesidade no situasaun sira husi rejiaun ida.

Kona-ba C-24

C-24 sei haree situasaun kona-ba implementasaun deklarasaun konsesaun independénsia ba nasaun no povu koloniál sira.

Komité ne’e harii iha tinan 1961 husi Asembleia Jerál, hanesan ninia órgaun subsidiáriu ne’ebé dedika ba kestaun dekolonizasaun nian, tuir rezolusaun Asembleia Jerál nian 654 (XVI) husi 27 Novembru 1961.

Tuir rezolusaun Asembleia Jerál 1654 (XVI), C-24 hetan mandatu hanesan ezamina aplikasaun deklarasaun kona-ba konsesaun independénsia ba nasaun no povu koloniál sira (rezolusaun Asembleia Jerál 1514 (XV) husi 14 Dezembru 1960, ne’ebé tuirmai refere hanesan ‘Deklarasaun’ no sujestaun sira atu halo rekomendasaun no sujestaun sira kona-ba progresu no estensaun husi implementasaun deklarasaun nian. C-24 hahú nia serbisu iha tinan 1962.

Komité ne’e tinan-tinan halo revizaun ba lista territóriu sira ne’ebé seidauk hetan ukun rasik-an ne’ebé deklarasaun ne’e aplikável.

Aleinde ne’e, Komité mós rona deklarasaun sira husi reprezentante sira husi territóriu sira ne’ebé seidauk ukun-an iha nia sesaun anuál sira, haruka misaun vizitante sira ba territóriu sira ne’ebé ne’ebé seidauk ukun-an no organiza semináriu rejionál sira kada tinan.

C24 maka grupu informál ida husi rejiaun ka entidade sira ne’ebé defende independénsia ka autodeterminasaun. Normalmente sira tuir fórum sira hanesan Komité Espesiál ONU nian kona-ba Dekolonizasaun. Komité ida-ne’e forma hosi ONU atu ajuda teritóriu sira ne’ebé la’ós autónomu hetan independénsia.

Tuir mai lista husi teritóriu sira ne’ebé maka ofisialmente konsidera nafatin hanesan territóriu la’ós-autónomu ka seidauk ukun-an maibé tama iha ámbitu C-24 (tuir dadus ikus liu to’o 2024) :

1. Sahara Osidentál (Áfrika) – reklama husi Maroko, maibé rekoñese husi nasaun barak nu’udar estadu la’ós independente.

2. Polinézia Franseza (Fransa) – tertitóriu iha Pasífiku.

3. Nova Kaledónia (fransés) – territóriu iha Pasífiku ho movimentu independénsia ativu.

4. Tokelau (Nova Zelándia) – territóriu ki’ik iha Pasífiku.

5. Guam (EUA) – territóriu la’ós estadu nian iha Pasífiku.

6. Samoa Amerikana (EUA) – territóriu iha Pasífiku.

7. Anguilla (Inglés) – iha Karibe.

8. Bermuda (Inglatera)

9. Illa Virjen Britániku sira (Reinu Unidu)

10. Illa Cayman (Inglatera)

11. Illa Malvinas / Islas Malvinas (Reinu Unidu, reklama hosi Arjentina)

12. Montserrat (Inglatera)

13. Santa Elena (Inglatera)

14. Illa Turks no Caicos (Inglatera)

15. Gibraltar (Britániku, reklama husi España)

16. Illa Pitcairn (Inglatera)

17. Nota: Timor-Leste mós tama iha lista ida-ne’e molok hetan independénsia husi Indonézia iha tinan 2002.


(TATOLI)

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!