Top

Autoridade Kovalima distribui matrís Planu dezenvolvimentu munisipál ba ezekutivu xave sira

Autoridade Kovalima hala'o enkontru hodi distribui matrís Planu dezenvolvimentu munisipál. Imajen TATOLI/Celestina Teles

KOVALIMA, 21 Maiu 2025 (TATOLI) – Autoridade Munisípiu (AM), Kovalima, liuhusi Ajénsia Munisipál no Planeamentu distribui matrís Planu dezenvolvimentu munisipál ho  diretór ba servisu munisipál ne’ebé  xave sira iha munisipiu Kovalima.

Sekretáriu Munisipál Administrasaun no Finansa, Albeto Moniz de Araújo dehan, durante hala’o enkontru atu distribui matrís planu dezenvolvimentu ne’e importante maibé partisipasaun diretór save sira ladun másimu.

“Ohin, ita realiza enkontru ida-ne’e ho diresaun xave sira. Iha aprezentasaun ne’e diretór xave sira idaidak  haree  tuir idaidak nia diresaun sira kona-ba matrís planu dezenvolvimentu 2025 to’o 2028 nian”, Albeto Moniz de Araújo hato’o liuhusi nia diskursu bainhira abertura enkontru distribuisaun matrís iha salaun AMC, ohin.

Iha enkontru ne’e, Autoridade Kovalima nota katak diretór servisu munisipál ne’ebé xave sira partisipa ladun másimu tanba bazeia ba lista 31 maibé partisipasaun la tuir lista ne’ebé iha.

“Distribui matrís Planu dezenvolimentu munisipál ba 2025 to’o 2030 tuir lista  iha 31 maibé partisipasaun ladun másimu. Tuir loloos  ida-ne’e importante tanba husi diresaun nasionál ida -ne’ebé iha Sekretátru Estadu Dezenvolvimentu lokál nia okos haree kona-ba asuntu ida-ne’e”, nia dehan.

Iha sorin seluk, Diretór Ajénsia Munisipál no Planeamentu, Afonso Nogueira Nahak esplika , prosesu eleobora matrís Planu dezenvolvimentu munisipál iha 2024 foin mak estabelese, 2025 hahú dezenvolve planu dezenvolvimentu, 2026 halo melloria, 2027 tama podér lokál mellora no regulamentu,  iha 2028 ne’e dezenvolve no melloria no  2029 to’o 2030  hein nia rezultadu.

“Ha’u hakarak partilla ba ita-boot sira matrís dezenvolvimentu munisipál iha nia pilár haat mak hanesan pilár Dezenvolvimentu sosiál, Dezenvolvimentu infraestrutura, Dezenvolvimentu ekonomia no dezevolvimentu instituisionál husi matrís haat referidu ida-idak ho nia sub-pilár sira”, nia dehan.

Dirijente ne’e esplika katak matrís Dezenvolvimentu sosiál iha nia sub-pilár neen mak  hanesan, sub-pilár edukasaun formasaun no treinamentu, dezenvovimentu Juventude no Desportu, dezenvolvimentu saúde, inkluzasaun Sosiál no Igualidade jéneru, Meiu Ambiente ho sub pilár kultura no eransa patrimóniu.

Pilár ba daruak Dezenvolvimentu enfraestrutura iha nia sub-pilár lima mak hanesan estrada ponte, bee-moos, eletrisidade, transporte terrestre no telekomunikasaun.

Pilár ba datoluk Dezenvolvimentu ekonomia iha nia sub-pilár dezenvolvimentu rurál, dezenvolvimentu agrikultura peska, pekuária no floresta, Turizmu, renovavel, investimentu setór privadu.

Pilár ba da-haat nian mak Dezevolvimentu instituisionál sub-pilár instituisionál Governu Lokál, Jestaun rekursu umanu Governu lokál sistema prosedimentu administrasaun Governu lokál.

“Kada pilár iha nia estratéjia. Ita presiza atu haree to’ok hodi hein husi nasionál sira mai atu kompleta ho di’ak liután ho nune’e ami konvida ita-boot sira atu haree ida-idak nia pilár ho sub-pilár”,  nia fó hanoin.

 

Jornalista:Celestina Teles

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!