OEKUSI, 21 Maiu 2025 (TATOLI)– Hahú husi Janeiru to’o Maiu 2025 ne’e, Servisu Saúde Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), rejista inan isin-rua mate hafoin partu iha Ospitál ReferáL Oekusi.
“To’o agora ita iha ona kazu rua, inan isin-rua partu depois mate, ida husi suku Naimeko sub-rejiaun Pante Makasar, ida husi sub-rejiaun Oesilo tanba hetan atendimentu husi pesoál saúde tarde, no afeta oan mós lakon vida,” Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde, Luís de Jesus Neno, hateten iha Oekusi.
Notísia relevante:Ospitál Referál Oekusi rejista bebé na’in-neen lakon vida durante trimestre dahuluk
Nia esplika, kronolojia kazu ne’e tanba inan isin-rua referida prefere liu halo tratamentu ba ai-moruk tradisionál iha ámbitu tur ahi, nune’e afeta ba vida ho kondisaun grave mak foin evakua ba fasilidade saúde.
“Bainhira partu lakohi hakbesik ba fasilidade saúde, sira halai uluk ba ai-moruk tradisionál nian, entaun bainhira iha problema ona mak sira foin hakfodak lori ba fasilidade saúde, maibé ho kondisaun grave ona, hafoin to’o ospitál la konsege salva ona nia vida, tuir loloos kuandu senti kabun moras ona, kontaktu ba viziñu ka xefe bairu atu komunika ho saúde nune’e bele atende lalais, maski iha uma mós la problema, importante parte saúde hatene atu fó asisténsia,” nia dehan.
Nia lembra katak, iha tinan 2024 kazu inan isin-rua mate ida, ho kronolojia hanesan, tanba fiar liu ba ai-moruk tradisionál. Tan ne’e mak liuhusi problema sira-ne’e, servisu saúde rejionál, kontinua fasilita formasaun ba parteira sira, no mós sei kontinua fahe informasaun liuhusi sensibilizasaun ba suku no aldeia kona-ba impaktu uza ai-moruk la tuir dalan liuliu ai-moruk tradisionál sira.
Entretantu, tuir dadús husi servisu saúde Oekusi, katak, parteira iha servisu saúde Oekusi hamutuk 102, koloka iha Ospitál Referál Oekusi, sentru saúde lima no postu saúde 20 inklui fatin tratamentu suku iha 12.
Kazu má-nutrisaun
Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde Luís de Jesus Neno, informa kazu má-nutrisaun iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), tuun ona husi 47,8% ba 41%.
Nia esplika, husi 47,8% ne’e, ekivalente ba labarik 400-resin mak sofre má-nutrisaun agora tun ba 41% ekivalente ba labarik 200-resin, barak liu iha suku Naimeko postu saúde Baqui.
Nia afirma, susesu ne’e liuhusi apoia husi lidér lokál sira no fasilita formasaun ba pesoál saúde sira, apoia husi Prezidente Repúblika liuhusi harii dapur atu fó han oan ki’ak sira iha eskola, servisu Unidade Misaun Kombate Stunting (UNMICS), Gabinete Prezidente Autoridade liuhusi osan subvensaun públika, no suporta mós husi ajénsi internasionál balu apoia ai-han, hodi kombate kazu má-nutrisaun iha Oekusi.
Entretantu, Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde, Luís de Jesus Neno, esplika kazu má-nutrisaun iha Oekusi rejista iha suku lima, iha sub-rejiaun Pante Makasar dahuluk iha suku Lifau akontese iha aldeia Nefobai, suku Monemeko akontese iha postu saúde Quinat no suku Naimeko akontese iha postu saúde Oélulan.
Nune’e mós iha sub-rejiaun Oésilo iha suku Bobometo akontese iha aldeia Usapikolen, Hoineno no aldeia Oénoah no iha Usitasa’e akontese iha aldeia Pune, maibé husi suku lima ne’e, labarik sira ho kazu isin krekas aas liu iha suku Lifau.
Notísia relevante:Labarik 47% afeta má nutrisaun tanba la konsome ai-han nutritiva
Kauza má-nutrisaun akontese iha Oekusi iha fatór haat, primeiru labarik sira hetan abandonadu husi inan-aman, tanba inan-aman okupadu liu ho serbisu natar no to’os la tau atensaun ba labarik sira-nia hahán no hemu.
Fatór daruak, labarik ho inan, konsumu bee-moos ladún iha kualidade di’ak, fatór datoluk ambiénte ka sanitasaun komunitária seidauk di’ak tuir padraun saúde mundiál nian, fatór ikusliu maka iijiéne personalidade.
“Tan ne’e problema sira-ne’e responsável ita hotu nian, oinsá bele buka solusaun ida di’ak, atubele rezolve problema sira-ne’e,” nia konklui.
Notísia relevante:Horta husu Governu atentu ba kombate má nutrisaun iha TL
Entretantu, bazea dadús husi Timor-Leste Food and Nutrition Suvey (TLFNS, sigla inglés) iha 2020, Timor-Leste enfrenta kazu Stunting ne’e 47% no aas ona iha nivél rejionál no RAEOA okupa fatin datoluk iha Timor-Leste atinje 47,8% depois Ermera 63% no Ainaro.
Purtantu, bazea livru 3C RAEOA-ZEESM nian iha 2021, prevista dadus Peskija Timor Leste Living Standard Survey iha 2014 hatudu katak, indise liña ki’ak iha Oekusi atinje 62.2% hatudu katak fó atensaun maka’as ba planeamentu dezenvolvimentu rejiaun ekonomia komunidade.
Notísia relevante:INSPTL-PHD eleva koñesimentu parteira na’in-45 iha Oekusi
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Florencio Miranda Ximenes





