iklan

BOBONARU, MUNISÍPIU

Janeiru-Maiu: DSMA Bobonaru vasina ona animál 23,467

Janeiru-Maiu: DSMA Bobonaru vasina ona animál 23,467

Xefe Departamentu Pekuaria no Veterinária iha Diresaun Servisu Munisipál Agrikultura Munisípiu Bobonaru, Aleixo Soares. Imajen Tatoli/Sergio da Cruz.

BOBONARU, 22 Maiu 2025 (TATOLI)—Diresaun Servisu Munisipál Agrikultura munisípiu Bobonaru, hahú husi Janeiru to’o iha kuarta (07 Maiu /2025) ne’e halo ona vasinasaun ba animál hamutuk 23,467 iha postu administrativu Atabae, Balibo, Kailaku, Maliana, Bobonaru no postu administrativu Loloto’e.

Xefe Departamentu Pekuária no Veterinária Munisípiu Bobonaru, Aleixo Soares, hateten tipu animál ne’ebé hetan ona vasinasaun mak Karau Vaka kabesa 428, Karau Timor 134, manu 21,450 biku, Asu kabesa 1,448, Busa neen (6) no Lekirauk ida (1).

Notísia Relevante: Governu lansa vasinasaun animal prevene Raiva iha Bobonaro

“Atividade sira hanesan vasinasaun Karau, ita seidauk finaliza tanba atividade ne’e ho sira seluk la’o hamutuk. Entaun, ekipa sira iha postu administrative neen (6) hala’o ona vasinasaun ka prevensaun ba animál sira ne’e,” Nia informa ba agncia Tatoli iha nia kna’ar fatin, kinta ne’e.

Xefe Departamentu ne’e afirma. animál hirak ne’e vasinadu hodi prevene infesaun moras.

Nia hatutan, daudaun ne’e ekipa sira kontinua halo vasinasaun animál ho tipu oinoin maibé sei foku liu ba vasinasaun Raiva tanba númeru Asu-Bulak aumenta.

“Foin lalais akontese iha postu Maliana parte Rokon, depois iha Saburai Asu bulak tata ema, ita-nia ekipa ba hasai nia amostra depois teste pozitivu,” nia dehan.

Atividade vasinasaun Raiva ekipa sira hasoru difikuldade, tanba enfrenta problema kona-bá menus ekipamentu prevensaun pesoál, ekipamentu seluk tan hanesan rede, besi atu kaer asu no seluk tan.

“Asu balun maus, balun siak, ita hakbesik ba bele tata. Ekipamentu sira-ne’e iha postu ne’e ida-idak de’it. Kuandu akontesimentu Raiva iha postu seluk, depois seluk akontese tan entaun ita la biban atu ba atende hotu. Ida-ne’e mak ita sei esforsu hato’o ba nasionál,” nia hateten.

Vasinasaun ba Fahi to’o agora sei paradu hela tanba seidauk hetan orientasaun husi Diresaun Nasionál Veterinária husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta (MAPPF).

“Ita propoin atu vasina Fahi, maibé tanba Fahi ne’e sei kona moras foun ne’e, ida-me’e mak ita seidauk halo tanba moras iha Kolera ne’e mak diresaun nasionál sei hapara sosa vasina ba moras Fahi nian. Ne’e ha’u husu kuandu fahi moras mak mate tenke ba hakoi de’it, labele konsumu tanba ne’e moras bele kona fali ita,” nia hateten.

Nia relata, daudaun ne’e Departamentu Pekuaria no Veterinária Munisípiu Bobonaru hetan ona kolokasaun doutór animál ida husi nasionál hodi halo atendimentu ba animál ne’ebé moras.

Xefe Departamentu ne’e profunda, durante ne’e tratamentu ba kondisaun animál la’o ladun di’ak, tanba doutór animál destakadu iha munisípiu Bobonaru mate iha tinan hirak ba kotuk.

“Ita laiha doutór ne’e atu halo Inspesaun, halo atendimentu di’ak-liu ne’e só doutór ida iha mak di’ak, ne’e para animál ruma moras liuliu hanesan Karau, Fahi, Manu no animál ki’ik sira-ne’e doutór ne’e mak bele tun direita para atende ho di’ak liután” nia dehan.

Enkuantu, iha tinan 2024 liuba ne’e, animál vasinadu iha munisípiu Bobonaru hamutuk 64,919 ne’ebé kompostu husi Karau Vaka 1,304, Karau Timor 163, Manu biku 54,566, Asu 8,794, Busa 84 no Lekirauk ualu (8).

Notísia Relevante: Departamentu pekuária Bobonaro halo ona tratamentu ba animál 1,244\

Jornalista : Sergio da Cruz

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!