iklan

INTERNASIONÁL, HEADLINE

Governu hakarak koopera ho IPMA ba dezenvolvimentu investigasaun sientífika iha ekonomia azúl

Governu hakarak koopera ho IPMA ba dezenvolvimentu investigasaun sientífika iha ekonomia azúl

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hasoru malu ho Prezidente Konsellu Diretivu IPMA, José Guerreiro, iha ámbitu Konferénsia Oseanu ba datoluk iha Nice, Fransa, 12/06/2025. Foto/Nelson de Sousa

FRANSA, 12 Juñu 2025 (TATOLI) – Governu Timor-Leste no Institutu Portugés ba Tasi no Atmosfera (IPMA, iha inglés) diskute kooperasaun serbisu iha área investigasaun sientífika hodi dezenvolve ekonomia azúl.

Inisiativa ne’e mosu hafoin Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hasoru malu ho Prezidente Konsellu Diretivu IPMA, José Guerreiro, iha ámbitu Konferénsia Oseanu ba datoluk iha Nice, Fransa.

Kalbuadi lori Governu Timor-Leste manifesta interese atu halo kooperasaun serbisu iha futuru no sorumutu ne’e nu’udar inísiu kolaborasaun duradoura.

“Previléjiu ida koñese di’ak liután misaun IPMA, nu’udar laboratóriu Estadu ne’ebé promove no koordena investigasaun sientífika, dezenvolvimentu teknolójiku, inovasaun no prestasaun servisu iha domíniu tasi no atmosfera iha Portugál”, governante ne’e dehan.

Timor-Leste fó pasu dahuluk hodi konsolida koñesimentu, siénsia no esplora rekursu tasi, nune’e hakarak aprende liután ho IPMA.

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hasoru malu ho Prezidente Konsellu Diretivu IPMA, José Guerreiro, iha ámbitu Konferénsia Oseanu ba datoluk iha Nice, Fransa, 12/06/2025. Foto/Nelson de Sousa

“No esplora inisiativa investigasaun sientífika tasi konjuntu iha zona biodiversidade hanesan illa Ataúru no área Parke Nasionál Nino Konis Santana, nu’udar área protejida terrestre no mariña”, akresenta.

Kalbuadi salienta katak Timor-Leste hakarak estabelese kooperasaun iha área barak, la’ós de’it iha investigasaun sientífika, maibé mós iha avaliasaun no monitorizasaun klima no fenómenu naturál ho objetivu atu redús ninia impaktu no prevene konsekuénsia grave no negativu.

“Estabelesimentu kooperasaun ida ho IPMA hakarak apoia instituisaun nasionál ho kompeténsia hanesan autoridade nasionál ba alterasaun klimátika no departamentu planeamentu espasial ba tasi no jestaun rekursu akuátiku iha Ministériu Agrikultura. Hakarak iha ámbitu baseline assesment realiza iha Timor-Leste, iha sekuénsia aprovasaun polítika ekonomia azúl”, nia realsa.

Hodi defende katak área meteorolojia no sizmolojia nu’udar parte ne’ebé presiza kontinua investe iha teknolojia.

Prezidente Konsellu Diretivu IPMA, José Guerreiro, dehan Institutu ne’e iha kursu iha área espesializada oioin ba meteorolojia, akuakultura, peska, dezenvolvimentu ekonomia azúl, protesaun meiu ambiente tasi no área mariña hanesan biodiversidade.

“Promete iha ne’e hamutuk ho ekipa timorense atu halo kooperasaun, apoia dezenvolvimentu Timór no mós benefísiu ba imi-nia esperiénsia, ba ensinamentu iha rejiaun ne’e no seluk ho pontudevista sientífiku iha dezenvolvimentu”, José Guerreiro dehan.

Iha sorumutu ne’e akompaña husi Embaixadór Timor-Leste ba Uniaun Europeia, Jorge Camões ho delegasaun.

Notísia relevante: Timor-Leste no UNEP konsolida kooperasaun hodi reforsa reziliénsia klimátika

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!