OEKUSI, 07 Agostu 2025 (TATOLI) – Negosiante sira iha merkadu Tradisionál Numbei, preokupa ho kondisaun merkadu provizóriu ne’ebé autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) kria, lokalizadu iha aldeia Sanane suku Costa sub-rejiaun Pante Makasar tanba rai-rahun no klot liu.
Preokupasaun ne’e Jestór Merkadu Numbei, Fernandu de Souza Neca, hato’o nu’udar lamentasaun ida ba autoridade RAEOA, iha ámbitu enkontru ho ekipa konjunta komposta husi Departamentu Rejionál Komérsiu Indústria no Ambiente, Diresaun Terra Propriedade iha merkadu Numbei.
“Ha’u-nia preokupasaun ne’e, ba fatin foun ne’e klot liu, entaun ema sira-ne’ebé iha sasán barak, susar tebes atu fa’an sasán, depois laiha mahon no fatin, tau de’it ami iha rai-manas ne’ebá?, ohin mós dehan ami rasik mak halo barraka, maibé ami balun laiha osan, tanba ami-nia sasán sira uluk mai duni de’it ami ne’e, to’o agora rai de’it iha uma, atu fa’an iha ne’ebé,” nia ko’alia iha enkontru ne’e.
Notísia relevante:Abitante 156 iha merkadu Numbei koopera ho Governu sobu rasik uma-kioske
Nia mós rekomenda ba Autoridade RAEOA hadi’a merkadu provizóriu, tanba klot, no besik Lagoa. “Fatin ne’e klot liu, depois besik lagoa (rawa-rawa), ami haree rai-rahun maka’as, depois iha tempu-udan bee tama fasíl hela. Ami husu hadi’a selae halo ona konstrusaun foun merkadu nian, tanba ami-nia sasán sira atu fa’an to’o agora barak mak seidauk iha fatin,” nia rekomenda.
Iha fatin hanesan, António Tau, nu’udar negosiante énfaze katak presiza hadi’a fatin, nune’e negosiante sira bele fa’an ho dignu no seguru.
“Ami haree ona fatin ne’e, maibé fatin ladún luan. Ami husu kuandu atu muda ona ami husi merkadu laran ne’e, Governu mak tenke forma ami, labele husik ami ba de’it, depois ami istória malu tanba de’it hadau fatin, tanba ami-nia moris ne’e mak liuhusi faan sasan. Tan ne’e, ami husu tenke hadi’a didi’ak fatin ne’e, labele mai duni de’it ami atu ba fa’an iha ne’ebá. Ami tenke fa’an saan sira iha fatin ne’ebé dignu hodi séguru,” nia rekomenda.
Tuir nia observasaun, katak kondisaun atuál merkadu Numbei ladun organizadu tanba fa’an sasan hamutuk de’it, hanesan fa’an modo, animál, roupa uzadu (obralan), bua-malus, no nesesidade bázika. “Entaun ami espera Governu tenke hadi’a ona atu organiza halo didi’ak, labele hanesan daudaun ne’e”.
Notísia relevante:Autoridade RAEOA prepara fatin ba merkadu provizóriu
Iha biban ne’e, Verónica Falo, sujere ba Autoridade RAEOA atu prepara fatin ba negosiante sira, nune’e kada fulan bele kontribui taxa ba Estadu.
“Karik Autoridade RAEOA iha hanoin di’ak, halo to’ok barraka ne’e depois mak kada fulan ami kontribui taxa, ezemplu dolar $2 kada fulan, tanba bainhira negosiante sira mak kria rasik fatin atu fa’an, entaun sei laiha mudansa, merkadu sei sai sabraut, laiha formatura, kuandu atu halo uniforme Governu mak tenke kria uluk fatin depois negosiante ba fa’an de’it. Kona-ba hariis fatin, presiza tau seguransa atu tau matan, labele husik de’it hanesan ne’e, selae estragu nafatin no ema sei soe fo’er arbiru,” nia dehan.
Hatan ba rekomendasaun sira-ne’e, Diretora Departamentu Komérsiu Indústria no Ambiente, Domingas Sufa, rekoñese fatin ne’e klot, maibé ne’e desizaun Governu nian tanba antes fatin ne’e eziste, ekipa observa fatin barak no simu sujestaun mós husi negosiante sira.
“Ne’e Governu nia desizaun, tanba antes fatin ne’e eziste, ita observa ona fatin barak, maibé husi negosiante sira balu la konkorda tanba fatin ne’ebé ekipa identifika dook husi vila-laran, tan ne’e hakarak ka lakohi tenke muda ba fatin ne’e, tanba ne’e Governu nia desizaun, ba sintina (toilet), ne’e fila-fali ba jestaun merkadu atu utiliza oinsá, tenke iha regra hodi selu, kona-ba bee atu tama, ita haree, depois mak sei aterru tan husi obra públika, atu harii baraka, Governu la prevee osan ba ne’e. Tan ne’e idaidak mak sei prepara rasik,” nia hato’o.
Notísia relevante:PA RAEOA: presiza kria kondisaun molok hasai negosiante iha merkadu Numbei
Entretantu, tuir dadus ne’ebé Departamentu Komersiu Indústria no Ambiente rejista, totál negosiante nesesidade bázika hamutuk 110, fa’an roupa uzada (Obralan) 44, fa’an modo 151, fa’an bua-malus 34, fa’an gazoliña no gazoel na’in-lima no fa’an roupa iha 46.
Observasaun Jornalista Ajénsia TATOLI,I.P, nota daudaun ne’e Autoridade RAEOA harii ona postu sanitaria sintina iha neen, fatin lixu ka lixeira rua no tanki bee iha rua, kona-ba liña elétrika seidauk instala.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




