DILI, 12 Agostu 2025 (TATOLI)—Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste entrega ona sertifikadu livre husi moras Malária ba Ministériu Saúde (OMS), iha Palásiu Ginzas, Kaikoli.
Notísia Relevante: Tinan ne’e, posibilidade TL hetan sertifikadu livre husi malária
“Timor-Leste tama iha kritéria atu bele hetan sertifikadu eliminasaun no mós asina hotu ona kona-ba iha sertifikasaun malária ne’e rasik,” Arvind Mathur hateten ba jornalista sira, ohin.
Nia esplika, kolaborasaun atu kontrola moras malária iha Fronteira n’e, Ministériu Saúde nia esforsu maka’as iha ne’eba, tanba servisu kolaborasaun entre Timor-Leste no Indonezia nian no iha ne’ebá atividade barak mak halo ona liuliu atu haree kona-ba vetór sira.
“Ita identfika kazu ruma iha fronteira ne’ebá saida mak ita bele halo mak, ita diagnose, ita halo kedas tratamentu iha ne’ebá. Atividade kona-ba kolaborasaun entre Timor-Leste ho Indonézia nian metin tebes, entermu haree ba kazu malária nia hodi mantein, atu nune’e ita labele iha ona kazu transmisaun lokál no mós importadu nian. Ida-ne’e mós tama ona iha planu kona-ba ema bolu karik pos-eliminasaun ba planu depois eliminasaun atu nune’e kontrolu malária ne’e rasik iha fronteira,” nia afirma.
Iha fatin hanesan, Ministra Saúde, Élia dos Reis, husu Organizasun Mundiál Saúde iha Timor-Leste, atu kontinua apoiu ba planeamentu no mós ba iha orsamentál liuliu kona-ba iha área fronteira nian, oinsá mak asegura nasaun rua ne’e liuliu iha Kupang.
Timor-Leste ho Indonezia sai tropika presiza atu reforsa no hadi’a ba iha moras sira-ne’ebé mak ameasa ba iha saúde públika no planeamentu ne’ebé Ministériu Saúde halo iha tempu badak mós, sei lori saúde ba iha komunidade.
“Ita hatene katak ita sai ezemplu ba nasaun ne’ebé mak laiha inimigu no sempre kooperasaun ba nasaun hotu-hotu. Entaun ida-ne’e faz parte husi board kontrol nia oinsá mak ita servisu hamutuk husi parte Oeste Indonezia nian. Atu bele mós oferta estratejia ne’ebé ita iha, ba iha parte Oeste Indonézia nian, atu nune’e ita bele tentativa hamutuk servisu ho sira atu nune’e proximu ano sira mós bele hetan zero malaria,” nia haktuir.
Nia hateten, labele dehan free malária tanba iha ne’e, prosesu ne’ebé naruk tebes entaun TL bele asegura katak sira labele iha malária ne’ebé mak bele afeta ba iha populasaun TL.
“Agora sistema adidu saúde mós ba ona iha ne’ebá, iha tempu badak ita sei hala’o dehan katak sei atendementu sosiál entre nasaun rua oinsá mak habelar liután koñesementu sira-ne’e. La’ós de’it ba malária maibé ita foka ba iha moras sira seluk mak malária, dengue, Chinkugunia, Raiva no prinsipál liu mak oinsá mak servisu hamutuk ho imigrasaun haree liu ba moras naun kontazioza sira mak moras HIV-SIDA ho moras TB sira,” nia dehan.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




