Top

Autoridade Ainaru propoin repoen fali orsamentu tinan 2025 ba tinan oin

Prezidente Autoridade Munisípiu Ainaru, Manuela Georgina Carmo Bucar Corte-Real. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 14 Agostu 2025 (TATOLI)—Autoridade Munisípiu Ainaru propoin ba Komité Revizaun Orsamentu (KRO) atu repoen fali  orsamentu tinan 2025 nian ba tinan oin.

“Ohin ami aprezenta atubele repoen fali orsamentu 2026 nian konsidera nafatin orsamentu 2025 ba iha servisu saláriu. Tanba ita haree katak saláriu no vensimentu ne’e, ita husu para repoen, tanba funsionáriu permanente 200-resin, kazuál kontratu sira hamutuk 255, ne’ebé sira de’it la’ós de’it serbisu iha edifísiu maibé barak liu serbisu iha terrenu hanesan motorista, tratorista, mekániku, no seanamentu. Sira-ne’e mak husu hodi halo fali para kontinua hala’o nafatin sira-nia serbisu,” Prezidente Autoridade Munisípiu (PAM) Ainaru, Manuela Georgina Carmo Bucar Corte-Real, informa iha Auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran, Kinta ne’e.

OJE 2025 ba munisípiu Ainaru hamutuk $7.879.212, fahe ba kategoria saláriu no vensimentu $2.233.904, bens no servisu $912.342, transferénsia públika $3.408.943, kapitál menór $400.00, no kapitál dezenvolvimentu $924.023.

Enkuantu, tetu ne’ebé MF distribui ba munisípiu Ainaru millaun $5-resin.

“Iha diferénsa ida iha redusaun boot tebes, liuliu iha saláriu no vensimentu ne’e $300.000-resin, bens no servisu $200.000-resin. Redusaun kuaze $500.000 ne’ebé Autoridade hetan iha tetu orsamentu,” nia akresenta.

Notísia relevante : Eskola 17 iha Ainaru mak asesu ona merenda eskolár

Nia dehan, ida-ne’e mak la konsidera signifika munisípiu sei mai kotuk fali no programa balun labele la’o.

“Tanba ne’e, husu osan tanba iha tetu ne’e la sufisiente atu responde ba nesesidade ne’ebé mak pleneadu ona, iha bem no servisu nomós forsa traballu ne’ebé iha munisípiu ne’e. Ne’e ita husu repoen filafali orsamentu 2025 ne’e hodi mai fali iha 2026 para kontinua garante serbisu munisípiu nian,” PAM katak.

Autoridade munisipál ne’e argumenta, razaun sira husu adisionál tanba iha tinan 2026 iha aumentu serbisu, liu-liu iha agrikultura nune’e bele hadi’a irrigasaun tanba komunidade agrikultór iha ona espíritu hakarak serbisu.

“Rezultadu tinan ida-ne’e, natar ida nia produsaun bele tonelada 5 ka 7, signifika katak iha mudansa boot no aumenta produsaun, tanba komunidade hotu-hotu hakarak halo natar, tanba iha Ainaru ne’e rai abandonadu iha. Maibé agora obriga komunidade halo ona, entaun ita mós tenke kria kondisaun dada bee ba ajuda tratór hodi utiliza halo natar,” nia tenik.

Nune’e mós, iha área floresta hanesan kafé, maibé presiza halo koordenasaun ho ministériu relevante no tékniku espesializada ba tratamentu ne’e hodi dezenvolve turizmu.

“Setór turizmu bele oferese kampu traballu ba maluk sira nomós oferese rendimentu ba família, liuliu hanoin promove turizmu komunitária. Tanba turizmu komunitária ne’e alternativu ida ba atu ajuda komunidade bele hala’o atividade ekonómiku atu nune’e komunidade labele kestiona laiha serbisu, maibé oferese buat balun atu nune’e sira bele hala’o serbisu,” nia hato’o.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!