Top

FHT observa barreira ba monetizasaun dijitál iha Timor-Leste

Diretór Ezekutivu FHT, Abrão Monteiru “Nicho Linux”. Imajen TATOLI/Cidalia Fatima

DILI, 19 Agostu 2026 (TATOLI) – Fundasaun Hadomi Timor (FHT) observa katak Timor-Leste sei hasoru barreira oioin atu bele asesu monetizasaun dijitál hosi plataforma internasionál sira hanesan Google no Meta, inklui aspetu regulasaun, sistema pagamentu, merkadu publisidade dijitál no dezenvolvimentu ekosistema dijitál iha nasaun.

Diretór Ezekutivu FHT, Abrão Monteiru “Nicho Linux”, hatete katak, bazeia ba observasaun fundasaun nian, prosesu atu lori monetizasaun ba Timor-Leste presiza envolvimentu sériu hosi Estadu no Governu, liuliu atu kontinua negosiasaun ho kompania teknolojia internasionál sira.

“Husi observasaun FHT nian rasik, razaun prinsipál ne’ebé halo ita-nia Estadu seidauk bolu monetizasaun Google ho Facebook iha Timor-Leste mak ita-nia Estadu ka Governu seidauk iha interese sériu hodi halo negosiasaun ho kompania hanesan Google no Facebook,” Nicho Linux iha Enretvista Esklusiva ho TATOLI iha Edfisiu FHT Farol Dili.

Nia konsidera katak enkuadramentu legál sai mós aspetu importante, inklui protesaun dadus pesoál no lejislasaun kona-ba krime sibernétiku, atu garante seguransa ba utilizadór no atividade ekonómika ne’ebé hala’o liuhosi plataforma dijitál.

Aleinde regulasaun, Nicho aponta mós ba ekosistema publisidade dijitál. Nia esplika katak modelu negósiu plataforma sira depende mós ba reseita hosi anúnsiu ka publisidade, nune’e dezenvolvimentu merkadu publisidade lokál bele iha relevánsia ba sustentabilidade ekosistema monetizasaun.

“Agora se ita-nia kompania ka empreza lokál sira iha Timor seidauk investe makaas ba promosaun ka advertisement, hanesan Google Ads ne’e menus, oinsá Google iha osan para atu bele selu content creator?” nia husu.

Nicho mós observa katak mekanizmu pagamentu internasionál no sistema tributasaun ba rendimentu dijitál presiza hetan atensaun. Tuir nia, bainhira content creator sira hahú hetan rendimentu hosi plataforma internasionál, Estadu presiza iha mekanizmu klaru kona-ba pagamentu no obrigasaun fiskál.

Nia aponta tan ba língua Tetum hanesan dezafiu seluk, liuliu kona-ba kapasidade sistema automatizadu plataforma internasionál sira atu komprende no modera kontéudu iha Lian Tetum tuir sira-nia regra.

Nicho, iha parte seluk, husu atu esforsu ne’ebé dadauk ne’e Governu halo hela bele implementa ba planu no rezultadu ne’ebé klaru, hodi públiku bele akompaña progresu negosiasaun.

“Durante ne’e governante sira ho inisiativa koalia deit, maibé la bazeia ba iha planu ruma. Hanesan Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) no Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTK), sira koalia deit dehan halo ona ida ne’e, no planu atu atinje persentajen hira ne’e sira la hakerek,” nia remata.

Hatan ba kestaun ne’e Governu garante katak esforsu atu responde ba kondisaun nesesária sira no halo aproximasaun ho Google no Meta kontinua daudaun.

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, hatete prosesu ne’e hala’o konjuntamente entre Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál  no Ministériu Transportes no Komunikasaun, tuir kompeténsia instituisaun ida-idak.

“Esforsu ne’e esforsu konjuntu, katak husi aspetu kontéudu ne’e husi SEKOMS no husi kontestu infraestrutura komunikasaun ne’e MTK nian. Tantu membru Governu rua ne’e mak halo hela esforsu,” Expedito afirma.

Nia informa katak durante 2024 no 2025, Governu halo kontaktu tékniku no enkontru ho reprezentante plataforma sira, inklui iha Singapura no ho Google no Meta iha Jakarta, Indonézia.

“Ami ba iha Singapura ba koalia ho sira tékniku no ha’u ho Sr. Ministru MTK ami ba iha Google no Meta iha Jakarta. Ami halo kontaktu no sira halo esplikasaun detallu,” nia hatete.

Tuir Expedito, infraestrutura internet no nia velosidade sai entre aspetu importante ne’ebé Governu prepara. Nia refere katak instalasaun fibra ótika liuhosi kabu submarinu integra iha esforsu Governu atu hadi’a konektividade no responde ba nesesidade transformasaun dijitál.

Aleinde infraestrutura, SEKOMS mós promove literasia dijitál hamutuk ho Konsellu Imprensa no organizasaun jornalista sira, atu hasa’e koñesimentu joven no estudante sira kona-ba utilizasaun internet no media sosiál ho responsabilidade.

Expedito hatete katak, bainhira kondisaun nesesária sira prontu, Governu sei kontinua halo kontaktu ho sentru rejionál plataforma sira iha Ázia.

Ministru Transportes no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, konfirma mós katak Governu kontinua mantein komunikasaun ho Google no Meta, depoisde enkontru sira ne’ebé hala’o ona.

“Iha reuniaun ida ha’u halo ho Meta no Google iha konkordánsia, maibé depois mai to’o Timor halo kontaktu sira. Tanba ne’e mak ha’u orienta ona ita-nia asesór no tékniku sira mantein kontaktu para oinsá mak sira-nia aseitasaun iha Malázia ne’e ita bele implementa,” Miguel afirma.

Ministru mós rekoñese katak dimensaun merkadu Timor-Leste ne’ebé ki’ik sai dezafiu iha prosesu aproximasaun ho plataforma internasionál sira, maibé subliña katak Governu kontinua halo esforsu atu buka dalan ba Timor-Leste.

Jornalista : Cidalia Fátima

Editora    : Armandina Moniz

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!