Top

KRP aprova millaun $291 ba konstrusaun projetu Sentru Konvensaun Internasionál

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, akompaña lia-na'in husi Aileu Mota Ain Karketu halo rituál molok implementa projetu konstrusaun Sentru Konvensaun Internasionál iha Portu Dili. Imajen TATOLI/Alexandre da Costa.

DILI, 18 Agostu 2026 (TATOLI)—Komisaun Revizaun Polítika (KRP) deside aprova orsamentu hamutuk millaun $291-resin ba konstrusaun projetu Sentru Konvensaun Internasionál (ICC, sigla inglés) iha portu Dili.

Koordenadór-Jerál Gabinete Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómiku (MKAE), Jorge Rui de Carvalho Martins, hateten ohin MKAE aprezenta kustu ne’ebé durante ne’e sai preokupasaun kona-ba konstrusaun ICC maibé ohin deside ona.

“Osan ba konstrusaun ICC ne’e kuaze millaun $278, aumenta tan dezeñu, konsultan no supervisór sira-ne’e hamutuk millaun $291-resin ne’ebé ohin deside katak aprova ona, signifika ICC sei hamriik duni tuir ita nia komitmentu 2028,” nia dehan.

Tanba, tuir nia, infraestrutura ne’e bele fasilita retornu másimu husi aspetu turizmu, aspetu infraestrutura nomós ba atividade seluk ne’ebé ita bolu atividade komplementár atu bele hetan rendimentu direita no indireta ba kofre Estadu.

“Iha ICC ne’e rasik la’ós hanesan sentru reuniaun ba ita-nia lideransa ASEAN 2029, maibé ohin sira ko’alia katak liu tiha tinan 2029 MKAE no MTA inklui Ministériu relavante sira tenke hanoin ona oinsá maka atu jere ICC ne’e rasik hodi sai sentru retornu ida ba investimentu Governu,” nia hateten.

Infraestrutura ICC ne’e rasik iha akuáriu, auditóriu ba ema halo feira sira iha laran, entaun fatin sira-ne’e ita bele fó sira aluga.

Tanba ne’e, tenke iha planu jestaun no operasionálidade ba ICC ne’e rasik, entaun ita presiza fó formasaun ba timoroan sira hodi hasa’e kapasidade dijitalizasaun, ospitalidade no seluk-seluk tan.

Aleinde ne’e, Vise Primeiru-Ministru, Ministru Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hateten mínimu 2027 tenke indetifika timoroan sira ba tuir formasaun durante fulan-neen ka iha nasaun membru ASEAN sira.

“Tanba ICC ne’e sei kontribui retornu multupikadór ida ba Governu no retornu sira selu-seluk husi aspetu komérsiu. Entaun sira tarjetu konstrusaun ne’e konklui iha 2028 maibé ita haree to’ok depende ba kompañia sira-nia servisu katak sira bele remata liu 2028,” Vise Primeiru-Ministru dehan.

Ministru ne’e afirma katak konstrusaun ICC ne’e la bele liuhusi tenderizasaun, ida-ne’e Politika perioridade Governu (PPG), tanba se ita liuhusi prosesu normál ita la bele konklui iha 2028, tanba 2029 Timor-Leste tenke sai uma-na’in ba ASEAN.

“Entaun Governu tenke foti polítika ida atu bele determina katak, prosesu hotu ita bele foti bainhira ezijénsia obriga ita tenke la’o. Tanba ICC ne’e dignu nasionál ida, sai hanesan símbolu timor nian,” nia dehan.

Enkuantu konstrusaun ICC seidauk hahú, tanba agora foin halo estudu báziku ba viabilidade no halo teste ba rai hafoin halo dezeñu BIQ, entaun servisu ne’e integradu ho ADN, CNA, KAFI, MOP,

“Maibé prosesu konstrusaun fizikamente bele hahú fulan oin bele hahú husi kompañia konsórsiu sira tanba nia durasaun hela fulan-20 de’it,” nia afirma.

Enkuantu, nia hatutan katak iha Komité Revizaun Polítika ne’e, Primieru Ministru, Kay Rala Xanana Husu tenke aprova osamentu ba ICC, tanba ida-nee ezijénsia ida no perioridade ida-ne’ebé tenke aprova.

“Ita kontente tanba kompañia iha komitmentu adisionadu ho kustu ne’ebé ki’ikoan, sei halo tan beleza ida husi jardín Motael nian to’o iha Faról,” nia énfaze.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!