iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Reitór UNTL eleitu sai Prezidente Rede SUN Akadémiku no Peskiza Timor-Leste

Reitór UNTL eleitu sai Prezidente Rede SUN Akadémiku no Peskiza Timor-Leste

Reitór UNTL, João Soares Martins. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 19 Agostu 2025 (TATOLI)–Governu Timor-Leste liuhusi Unidade ba Misaun no Kombate Stunting (UNMICS) kolabora ho Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK) ho Institutu Ensinu Superiór sira hodi hili Prezidente Rede Scaling Up Nutrition Moviment (SUN), Akadémiku no Peskiza Timor-Leste.

Iha sorumutu ne’e, Reitór husi institutu ensinu superiór sira, deside liuhusi votasaun hodi hili Reitór universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), João Soares Martins, nu’udar Prezidente Rede SUN Akadémiku no Peskiza Timor-Leste.

Vise-Prezidente na’in-tolu mak Reitór Universidade da Paz (UNPAZ), Adolmando Amaral, Reitór Institutu Siénsia Saúde (ISC) Leão Borges no Reitór Universidade Orientál Timor Lorosa’e (UNITAL), Claudino Ninas Nabais.

Prezidente eleitu Rede SUN Akadémiku no Peskiza Timor-Leste, João Soares Martins, hateten,  ba nia ida-ne’e hanesan konfiansa ne’ebé mai ho responsabilidade atu envolve ativu iha área peskiza no edukasaun, liu-liu iha área literasia ba nutrisaun komunidade nian.

“Universidade prontu atu hala’o atividade ida-ne’e no rede akadémika prontu atu bele serbisu ba kestaun má nutrisaun nian, tanba akadémiku nia kontribuisaun maihusi área peskiza, maibé área formasaun no área promosaun  edukasaun ba komunidade, liuliu ba inan sira ne’ebé vulnerável atu ita bele redús taxa má nutrisaun,” João Soares, hato’o ba jornalista sira, iha sala enkontru Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK), Kolmera, Tersa ne’e.

Notísia relevante : OMS reforsa programa Governu kombate mánutrisaun-promove alimentasaun saudavel

Tuir nia, komuninidade akadémiku nia papél imoportante tebes, liuliu fakuldade sira ne’ebé iha kursu área saúde.

“Entaun  sira-nia serbisu iha rede hanesan ne’e importante tebes. Tanba ne’e ita atu kombate kestaun má nutrisaun ka stunting iha Timor-Leste presiza serbisu ida-ne’ebé koletiva entre entidade hotu,” nia akresenta.

Reitór mós hato’o agardese ba Governu tanba foin ba dahuluk bele konsidera partisipasaun komunidade akadémika Timor-Leste nian iha  Rede SUN.

“Nune’e, ita presiza haluan tan edukasaun no mós  reforsa ho peskiza. Ida-ne’e mak universidade sei hola papel ne’ebé importante iha peskiza no edukadaun saúde, liuliu área nutrisaun nian,” nia afirma.

Solusaun konkretu ba saúde públika

Iha fatin hanesan, Diretora Jerál MESSK, Maria Filomena Lay, hateten, kompromisu referidu hatudu deziminasaun kolektivu atu reforsa implementasaun multi-setorál ba kombate má nutisaun liuhusi peskiza akadémika bele fó solusaun konkretu no sustentável ba saúde públika.

“Ida-ne’e prova katak ita-boot halo esforsu kolektivu atu hadi’a futuru sustentável ba nasaun Timor-Leste,” Diretora ne’e aprofunda.

Nune’e mós, Diretór Exekutivu Unidade Misaun para Kombatente Stunding no Pontu Vogál ba Movimentu Hadi’ak Nutrisaun Timor-Leste, Joel Maria Pereira, hatutan objetivu atu estabelese rede referidu atu enkoraza parte hotu hodi halo intervensaun ne’ebé integradu ba problema má nutrisaun iha Timor-Leste.

“Tanba Timor-Leste rasik ita adere ona ba rede ida-ne’e iha 2020, hanesan membru ba da-XXI, nune’e komesa estabelese ona rede sira iha SUN nia okos hanesan, rede joventude, rede sosiedade sivil, rede setór privadu inklui mos rede akademiku,” nia katak.

Hafoin Timor-Leste nia adezaun iha 2020, iha ona rede juventude no rede sosiedade sivíl, tanba ne’e ohin Governu liuhusi Sekretáriadu SUN Timor-Leste estabelese tan Rede Akadémika no Peskiza iha Timor-Leste.

“Ita-nia rede ne’e harii atu bele ajuda Governu hodi haree no redúz taxa má nutrisaun iha rai laran tuir sira nia knaar no responsabilidade nu’udar akadémiku no peskizadór,” nia informa.

Reprezentante Programa Ai-han Mundiál, Jacqueline de Groot, aprofunda, Rede SUN Peskiza no Akadémika Timor-Leste la’ós estabelesimentu rede ida maibé inísiu movimentu ida.

Nia konsidera, nutrisaun la’ós de’it kestaun saúde nian maibé fundasaun ida ba kapitál umanu no ba dezenvolvimentu ekonómiku.

“Ita-boot nia serbisu atu informa polítika, no orienta programasaun atu fó kbiit ba komunidade sira tanba Rede Akadémiku no Peskiza nian tenke sai liu fali fórum ida, nia tenke sai forsa ida” nia tenik.

Jacqueline de Groot husu atu hakuak pilár estratéjiku tolu hanesan :

  1. Evidénsia ba asaun prodús no fahe peskiza lokál ne’ebé relevante no informa estratéjia nutrisaun nasionál sira,
  2. Kapasita no dezenvolve kurríkulu, programa formasaun no oportunidade monitorizasaun hodi hakiak jerasaun foun líder nutrisaun nian,
  3. Envolvimentu polítika no advokasia, tradús peskiza ba polítika, envolve ho Governu, sosiedade sivíl no parseiru dezenvolvimentu sira atu garante katak intervensaun nutrisaun bazeia ba evidénsia no responde ba nesesidade  komunidade timoroan sira nian.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!