DILI, 11 Setembru 2025 (TATOLI)—Ministru Saúde Servisu hamutuk ho ministériu relevante sira hanesan Ministériu Agrikultura Pekuária Peskas no Floresta no Ministériu Administrasaun Estatál, halo nafatin promosaun edukasaun saúde ba komunidade iha munisípiu Bobonaru oinsá atu halo prevensaun ba moras Raiva iha Timor-Leste.
Notísia Relevante: Governu no parseiru lansa kampaña envolvimentu komunitáriu ba prevensaun moras raiva
Xefe Departamentu Edukasaun Promosaun Saúde iha Ministériu Saúde, Misliza Vital, informa iha semana kotuk ne’e Ministra Saúde fó duni orientasaun atu ekipa sira tun halo prevensaun ba surtu Raiva liuliu iha área sira ne’ebé mak risku hanesan iha fronteira.
“Ita foka liu ba eskola no komunidade ne’ebé mak tama iha área risku, tanba iha Bobonaru, se la sala, ita-nia fokus intervensaun ba postu administrativu rua hanesan Maliana no Atabae. Ita ba iha suku 15 tanba suku ne’e mak sai hanesan área risku ho asu ne’ebé mak barak, no mós nia númeru asu tata ne’e boot,” Misliza Vital hateten ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, Kaikoli, ohin.
Nia hateten, ema hotu-hotu hatene katak problema surtu Raiva sai ona hanesan problema saúde públika Timor-Leste.
“Ha’u-nia hanoin ita hotu hatene fila-fali katak problema ida-ne’ebé agora daudaun ba iha surtu Raiva ne’e, sai ona hanesan ita-nia problema saúde públika nasaun nian,” nia hateten.
Nia informa, surtu ne’e hamate ona ema barak no mós timoroan barak mak sofre ona ba surtu Raiva ida-ne’e.
“Asu bulak, dadus ita-boot sira hatene ona, kona-ba prevensaun rasik iha semana ida-ne’e, depois Ministra Saúde fó orientasaun katak halo iha semana ida-ne’e. Ita halo kedas ona intervensaun integradu, ne’ebé ke mai lídera diresaun kuidadu saúde primária liuliu mai iha ami-nia diresaun nasionál edukasaun promosaun saúde,” nia informa.
Nia relata, sira-nia intervensaun integradu ne’e atu haree liu ba oinsá promove no halo edukasaun promosaun saúde no mós envolve komunidade ba iha prosesu sira-ne’e hotu.
“Problema ida asu tata ne’e, problema ita hotu-hotu nian, la’ós problema ministériu saúde nian de’it. Kontribuisaun husi komunidade importante, ita eduka no fahe infomasaun ba sira hodi komprende katak Raiva mak ida-ne’e no perigozu tebes,” nia hateten.
Tanba ne’e, ministériu saúde halo kedas promosaun edukasaun saúde ba estudante sira tanba estduante sira mós sei fó hatene ninia inan-aman sira kona-ba moras Raiva ne’e, tanba ekipa halo kedas simulasaun ba labarik sira kona-ba saida mak tenke halo uluk bainhira asu ida tata ema.
“Bainhira asu tata kanek iha liman, ain no kidan tenke fase lalais kedas ho bee ne’ebé mak sulin ho sabaun nia furin labele kose ba-mai iha kanek, atu kutun ne’e labele tama sai iha ema-nia isin. Husi bee ne’ebé ke sulin, se bee torneira la iha uza gaiun, ita fase ho nia pozisaun tuun ba karik atu nia kutun ne’e para no halo ida-ne’e durante minutu 15 nia laran. Bainhira fase ona ne’e, iha loron ne’e kedas lori kedas ba fasilidade saúde ne’ebé mak besik atu simu vasina no ikus tenke asegura katak asu sira ne’e mós tenke kaer hodi hetan vasina,” nia dehan.
Antes ne’e, Governu liuhusi Ministériu Administrasaun Estatál, Ministériu Saúde no mós Ministériu Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta hahú forma ekipa konjunta hodi halo intervensaun ba virus Raiva ne’ebé mak daudaun ne’e fó ameasa ba nasaun Timor-Leste.
Ekipa Konjunta ne’ebé mak lídera husi Sekretáriu Estadu Asunto Toponímia no Organizasaun Urbana ne’e kompostu husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta liuhusi Sekretáriu Estadu Pekuária, Ministériu Saúde liuhusi Institutu Nasionál Saúde Públiku, Impresa Públiku, Ministériu Administrasaun Estatál liuhusi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímía no Organizasaun Urbana, Autoridade Munisípiu, Polísia Nasionál Timor-Leste, FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste, Administradór Postu Administrativu no mós Autoridade lokál sira.
Notísia Relevante: Pasiente na’in-11 mate iha HNGV tanba Raiva
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




