Hosi: Gabriel Ribeiro da Cruz
Nasaun hotu-hotu haka’as-an atu realiza sosiedade ne’ebé justu no prósperu bazeia ba esperansa no ideál nasaun nian ne’ebé lori ksolok ba nia sidadaun hotu-hotu. Tanba ne’e, nesesáriu duni atu implementa dezenvolvimentu iha setór hotu-hotu, hodi uza matadalan ne’ebé trasa ona iha Konstituisaun no matadalan jerál Polítika Estadu nian (the general guidelines of the state policy). Nasaun ida-ne’ebé prósperu bele rezolve problema hotu-hotu ne’ebé mosu ho naturalidade. Maibé, atu hetan prosperidade ida-ne’e la’ós fásil. Liután, dezenvolvimentu nasionál daudaun ne’e hasoru hela ezijénsia sira husi era modernizasaun, mundu teknolojia ne’ebé modernu no industrializasaun avansadu.
Tanba ne’e, dezenvolvimentu sei fó impaktu ba aspetu hotu-hotu moris nian, tantu pozitivu no negativu. Atu hetan prosperidade ida-ne’e presiza kualidade no kredibilidade rekursu umanu ohin loron no ba futuru. Atu hetan rekursu sira-ne’ebé konfiável, kualifikadu no kredivel, rekursu umanu rasik presiza hetan kuidadu, edukasaun, formasaun no treinamentu atu nune’e sira bele sai profisionál iha sira-nia área. Maibé, buat sira-ne’e hotu só bele alkansa liuhusi asesu ba edukasaun ho kualidade iha área hotu-hotu no ihanivel hotu-hotu, ne’ebé bele garante kreximentu demokrasia no dezenvolvimentu umanu olístiku (Gusmão).
Tanba ne’e, edukasaun mak solusaun ba nasaun ida-nia dezenvolvimentu. Edukasaun ne’e rasik nu’udar forma kultura umanu ne’ebé dinámiku no pré-rekezitu ba dezenvolvimentu pesoál ne’ebé depende ba koñesementu. Edukasaun eziste no buras iha sosiedade nia laran. Edukasaun no sosiedade ne’e interdependente tebes (intimamente).
Edukasaun serbí sosiedade no sosiedade buras no progresa liuhosi edukasaun. Edukasaun hanesan prosesu maturasaun no maturidade komunidade nian. Tanba ne’e, instituisaun edukasionál sira tenke komprende sira-nia papél liuhusi fornese servisu sira, maibé mós liuhusi kna’ar fundamentál atu dezenvolve Rekursu Umanu ne’ebé kualifikadu no konfiável.
Edukasaun hanesan prosesu ida no prosesu edukasaun hanesan sistema input, prosesu, no output. Input sira mak estudante sira-ne’ebé sei hala’o atividade aprendizajen nian. Prosesu sira mak atividade sira hanorin no aprendizajen nian, enkuantu output mak rezultadu sira husi prosesu ne’ebé hala’o ne’e rasik. Implementasaun prosesu edukativu ida-ne’e hein katak bele hamosu rekursu umanu ne’ebé ho kualidade aas no kompetitivu tebes hodi hasoru kompetisaun iha era globalizasaun ohin loron nian.
Hasa’e kualidade rekursu umanu sira mak énfaze ida husi meta edukasionál sira, hanesan estipula ona iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian kona-ba edukasaun, partikularmente artigu 59, númeru 1 ne’ebé hateten, “Estadu sei rekoñese no garante sidadaun ida-idak nia direitu ba edukasaun no kultura no Estadu sei kria estabelesimentu sistema jerál no báziku universál edukasaun, no to’o iha ne’ebé bele, gratuita, tuir lei.”
Haree ba ida-ne’e, kona-ba edukasaun, iha Konstituisaun, edukasaun nasionál nasaun Timor-Leste iha objetivu atu dezenvolve kapasidade sira no forma karáter no sivilizasaun nasaun dignu hodi bele eduka ninia emar sira. Ida-ne’e hakarak atu dezenvolve potensiál estudante sira-nian atu sai individu ne’ebé fiar no hamta’uk Maromak, saudável, matenek, kapaas, kriativu, independente no sai sidadaun demokrátiku no responsável.
Nune’e, papél instituisaun edukasionál tenke sai nafatin prioridade no sai sentru ba esforsu atu fornese fasilidade no infraestrutura ba nivel hotu-hotu sosiedade nian. Kna’ar dahuluk husi instituisaun edukasaun iha Timor-Leste mak atu prepara nasaun nia oan sira bele alkansa dezenvolvimentu ótimu tuir nasaun nia esperansa no mehi. Tanba ne’e, Estadu halo edukasaun sai responsabilidade tomak parte hotu-hotu nian, liuliu inan-aman, profesór no komunidade. Kona-ba ida-ne’e, inan-aman sira mak edukadór dahuluk ba nia oan sira. Inan-aman konsidera nu’udar edukadór dahuluk tanba oan sira hetan orientasaun dahuluk husi inan-aman, no sira konsidera nu’udar edukadór primeiru tanba sira-nia edukasaun nu’udar baze ba oan sira-nia dezenvolvimentu no moris iha futuru.
Hanesan Kartono (1992: 19) hateten, “Família mak instituisaun dahuluk iha labarik nia moris, iha-ne’ebé sira aprende no espresa sira-nia an nu’udar ser sosiál.” Envolvimentu inan-aman, profesór sira no komunidade iha edukasaun mak esensiál. Ho objetivu atu kria edukasaun ida-ne’ebé nakonu ho karáter morál no étika, ikus mai lori ba edukasaun ho kualidade aas.
Tanba iha edukasaun nasaun ida-nian, fatór morál no étika sira determina diresaun ba sosiedade ida-ne’ebé dignu no rekoñesidu. Tanba ne’e, implementasaun edukasaun la’ós de’it rekezitu úniku ba realizasaun akadémika no kualidade edukasionál, maibé mós foka ba aspetu morál no étika ne’ebé orienta ba transformasaun globál edukasaun sosiál.
Tanba morál no étika mak komponente esensiál sira edukasaun nian. Morál no étika mak nu’udar substánsia ba edukasaun ne’e rasik. Nune’e, edukasaun la’ós de’it responsabilidade profesór sira-nian iha eskola; maibé inan-aman (família) no komunidade mós responsável ba susesu ka fallansu edukasaun ne’e iha prosesu aprendizajen. Inan-aman, mestre/a no komunidade presiza iha kooperasaun di’ak, atu hetan susesu edukasionál ne’ebé di’ak no dignu.
Neglijénsia husi parte ida-nian sei hamosu duni fallansu atu atinje objetivu sira-ne’ebé ótimu. Tanba ne’e, kooperasaun entre inan-aman, profesór no komunidade presiza tebes no importante ba susesu edukasaun. Objetivu husi kooperasaun entre inan-aman, mestre sira no komunidade iha dezenvolvimentu kualidade edukasionál mak atu kria indivídu sira ho kualidade aas no atinjimentu aas.
Tanba ne’e, estudante sira tenke iha karáterístika sira-ne’ebé kriativu, inovativu no produtivu. Iha edukasaun, karáterístika kriativu, inovativu no produtivu mak indikadór krusiál sira hodi sukat susesu husi instituisaun edukasionál sira nasaun Timor-Leste nian. Ida-ne’e mak papel edukasaun Timor-Leste hodi transforma nasaun ho karáter morál etika no transforma kondisaun nasaun nian.
Edukasaun iha Timor-Leste tenke sai nu’udar veíkulu ida ba nasaun nia enjeñaria sosiál (the engineering vessel of society itself). Edukasaun tenke koloka nu’udar instituisaun ida-ne’ebé serve nu’udar forsa sentrál ba hadi’ak no dezenvolvimentu ba padraun moris ne’ebé di’ak-liu. Mudansa edukasionál ba di’ak-liu mak esénsia husi totalidade atividade edukasionál sira. Nune’e, implementasaun susesu prosesu edukasaun iha Timor-Leste hasa’e ona padraun moris ninia povu nian.
Maibé, bainhira implementasaun prosesu edukasionál ne’e la lori mudansa signifikativa iha padraun moris komunidade nian, no la aliña ho meta edukasionál ne’ebé estabelese ona, entaun prosesu edukasaun ne’e rasik sei la prodús rezultadu ne’ebé di’ak tuir ema wa’in nia hakarak. Ida-ne’e tanba hadi’ak ida iha padraun moris nian sai mós símbolu ida ba progresu nasaun Timor-Leste nian. Tanba ne’e, iha aspetu hotu-hotu, nasaun Timor-Leste nia progresu krusialmente depende ba susesu husi nia sistema edukasaun.
Ida-ne’e mós sai baze ba espresaun katak atu avalia nasaun RDTL nia progresu, tenke haree oinsá nia edukasaun ne’e jere. Tanba ne’e, bele subliña katak nasaun no estadu RDTL nia futuru reflete iha ninia sistema edukativu nia karáter. Edukasaun ne’ebé susesu iha nia sistema, mak edukasaun nia jestaun bazeia ba sistema valór ne’ebé bele dinamiza duni esforsu hotu-hotu ba hadi’a.
Signifika katak, ne’e depende tebes ba ideolojia no sistema ne’ebé mak nasaun adota, inklui kontestu polítiku ne’ebé mak estabelese ba objetivu ne’e. Liutan, implementasaun edukasaun tenke bazeia ba morál étika. Atu transforma edukasaun nasaun nian ba ida ho morál étiku, Governu, nu’udar guarda ba sosiedade, tenke implementa sistema edukasaun ida-ne’ebé ekuitativu ka partisipativu.
Modelu edukativa ne’ebé demokrátiku sei haburas transformasaun sosiedade, tanba modelu edukasaun ne’ebé demokrátiku sei fó oportunidade edukasionál ne’ebé hanesan ba ema hotu, la hó diskriminasaun bazeia ba rasa (etnisidade), fiar, kór kulit ka estatutu sosiál. Modelu edukasionál ida-ne’e fornese ba ema ida-idak iha direitu hanesan atu hetan edukasaun no hanorin ne’ebé loos. Ema ida-idak iha direitu tomak (autonomia) atu espresa no aplika sira-nia abilidade liuhusi asesu ba edukasaun.
Matenek-na’in Brian Crittenden hakerek: “Individual autonomy is widely regarded as a fundamental value in educational theory and practice. Supports of a systemic approach to knowledge in teaching and learning often claim that one of the main outcomes. If not the most important, of the process is its contribution of the making of an autonomous person”. Husi Brian Crittenden nia hanoin ne’e, bele dehan katak modelu edukasaun demokrátiku ne’ebé aplika tenke aplika loloos tuir kontestu mundu ensinu nian no tenke foka atensaun no esforsu ba estudante sira iha situasaun ne’ebé apropriadu, hanesan sira-nia intelijénsia, sirkunstánsia sosiál, kulturál no ekonómika.
Atitude ida-ne’e tenke kuda mós, mak hanesan atitude demokrátiku ne’ebé rekoñese sira-nia direitu atu buras no dezenvolve tuir sira-nia natureza liuhusi edukasaun, tuir mai profesór ka edukadór ida atu hanorin no alunu ida-nia direitu atu aprende lahó restrisaun ka interferénsia ba buat ne’ebé la rasionál husi kualkér profesór. Prosesu edukativu ida-ne’e implementa bazeia ba espíritu demokratizasaun, ne’ebé fó impaktu ba maturidade aprendizajen iha komunidade nia leet, iha kazu ida-ne’e nasaun. Valór demokrátiku sira-ne’e internaliza no integra liuhusi paradigma, atitude no hahalok sira-ne’ebé nakloke.
Sira la hirus lalais tanba diferensa opiniaun sira, no prontu atu komprende importánsia husi diversidade. Valór sira liberdade nian ne’e ikus mai forma realizasaun edukasaun demokrátiku nian. Rezultadu husi modelu edukasaun demokrátiku ida-ne’e mak mosu indivíduu sira-ne’ebé tolerante, familiár, fraternu, orientadu ba solidariedade no umanista.
Toleránsia esplika liuhosi hanoin no hahalok sira-ne’ebé nakonu ho domin, kompaixaun no afetu la haree ba estatutu sosiál.
Hahalok umanista ida-ne’e aplika liuhusi estudante sira-nia sensibilidade ba malu iha modelu edukasaun demokrátiku nia laran.
Familiaridade ida-ne’e moris husi ema ida-idak nia fuan, ne’ebé haree sira-nia an hanesan família ida de’it iha komunidade ida-nia laran.
Fraternidade hatudu iha estudante no edukadór ida-idak, nu’udar maun-alin ho identidade kulturál ne’ebé fahe.
Solidaridade, iha parte seluk, refere liu ba tipu respeitu malu mútuo, sólidu entre edukador ho estudante iha ambiente aprendizajen nia laran.
Tanba ne’e, demokrasia edukativa nu’udar ezijénsia ida ba formasaun sosiedade sivíl nasaun nian, ne’ebé abranje aspetu oioin: nesesidade umanu ba liberdade polítika, liberdade intelektuál, oportunidade atu kompete iha auto-realizasaun no edukasaun ne’ebé rekoñese direitu atu sai diferente no fiar iha kapasidade umanu atu forma komunidade ida. Prepara sidadaun sira atu hanoin ho krítiku no demokrátiku, iha parte seluk, garante katak estudante sira komprende no apresia sira-nia oportunidade no responsabilidade sira nu’udar membru sosiedade demokrátiku ida.
Tanba ne’e, demokrasia edukasionál la’ós de’it kestaun ida atu transforma koñesementu no prátika demokrátiku sira; importante liu, ida-ne’e prodús sosiedade ida no sidadaun sira-ne’ebé independente, inkuizitivu no hanoin ba oin (kreativu, krítiku, inovativu, no produtivu). Tanba ne’e, demokrasia edukativa tenke haree liu nu’udar prosesu umanitáriu: edukasaun ne’ebé haburas empoderamentu umanu no sosiál liuhosi koñesementu no koloka konxiénsia ba mundu nia hakarak, ikus mai fó fatin ba koñesementu ne’e rasik. Nune’e, edukasaun la’ós ona fó han de’it ba estudante sira maibé dezenvolve sira nu’udar sidadaun ida-ne’ebé sivílizadu.
Edukasaun la’ós atu prodús robot sira-ne’ebé mak bele kontrola de’it ho remotu kontrolu no simu instrusaun no orientasaun. Duké, edukasaun ne’ebé prevee husi demokrasia edukasionál mak atu dezenvolve indivíduu sira-ne’ebé kriativu, krítiku, inovativu no produtivu, nomós indivíduu sira-ne’ebé iha komportamentu étika no morál tuir mandatu husi patriota nasaun nian no hanorin sira husi sira nia relijiaun. Maske nune’e, ita rekoñese katak edukasaun mesak labele muda mundu; edukasaun só bele muda ema ida-idak no ema ida-idak bele muda mundu (Paulo Freire).
REFERÉNSIA
Brain Crittenden, (1981). Education for Rational Understanding: Philosopical
Perspective on the Sty and Practice. Victoria, Australian Council for Educational Research.
Kartono, K., (1992). Peran Keluarga Memandu Anak. Rajawali Press. Jakarta.
Paulo Freire, (1984). A Edukcação como Prática de Libertação, Jakarta. Gramedia.
Constituição da República Democrática de Timor-Leste (…2002).
*) Hakerek-na’in hanesan manorin iha Eskola Sekundária Jerál Lere Anan Timur iha Lautein-Lospalos.





