DILI, 24 Outubru 2025—Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hamutuk ho delegasaun, Sesta ne’e, dezloka bá Malázia hodi asiste serimónia formalizasaun adezaun Timor-Leste nu’udár membru plenu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) ba dala-11, iha Simeira ASEAN ba dala-47, iha Kuala Lumpur, Malázia.
Ajenda durante loron-haat, hahú husi loron 24 to’o 28 Outubru iha Simeira ASEAN ba dala 47 mak hanesan, loron 24 sai husi Dili ho husi Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Komoro – Dili, ho Aviaun Aero Dili no diretamente bá Malázia.
Iha loron 25 Outubru, Primeiru-Ministru sei partisipa iha serimónia abertura Simeira ASEAN ba dala-47 no Simeira sira ne’ebé iha relasaun inklui partisipa iha serimónia Aprezentasaun Prémiu ASEAN nomós Asina Deklarasaun kona-ba admisaun Timor-Leste ba asosiasaun rejionál ne’e.
Partsipa Plenária Simeira ASEAN ba dala-47, serimónia Entrega Protokolu daruak ba alterasaun Akordu Komérsiu sasán ASEAN nian (ATIGA) no partisipa Retiru Simeira ASEAN ba dala-47.
Notísia relevante : Dalan ba ASEAN: Adezaun ba ASEAN bele hadi’a TL nia ekonomia (IV)
Partisipa iha Simeira ASEAN Japaun ba dala-28, enkontru ho Líder sira husi Komunidade Zero-Emisaun Ázia nian (AZEC, sigla inglés) ba dala-3, partisipa Simeira ASEAN – Índia ba dala-22, inklui partisipa Simeira ASEAN – Estadu Unidu sira ba dala-13.
Iha loron 27 Outubru, Primeiru-Ministru sei partisipa iha serimónia sira mak hanesan: Enkontru Bilaterál ho Diretora Jerente Fundu Monetáriu Internasionál, partisipa Simeira ASEAN ba dala-26 – Repúblika Koreia (ROK).
Sei iha resepsaun almosu nu’udár selebrasaun Timor-Leste nia adezaun hanesan membru plenu ASEAN ba dala-11, ne’ebé organiza husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão rasik.
Partisipa iha Simeira Ázia Leste (EAS) ba dala-20, partisipa Simeira ASEAN ba dala-15 – Organizasaun Nasaun Unida (ONU).
Jantar Gala ne’ebé organiza hosi Honorável Dato’ Seri Anwar Ibrahim, Primeiru-Ministru Malázia nian, no Dato’ Seri Dr. Wan Azizah Wan Ismail, Espoza husi Primeiru-Ministru.
Iha loron 28 Outubru, Primeiru-Ministru sei partisipa iha Enkontru Bilaterál ho Honorável Christopher Luxon, Primeiru-Ministru Nova Zelándia nian no partisipa Simeira ASEAN-Xina ba dala-28.
Partisipa ASEAN – Simeira Líder Komemorativu Nova Zelándia nian, partisipa Simeira ASEAN – Austrália ba dala-5, partisipa serimónia Enseramentu bá Simeira ASEAN ba dala-47 no Simeira sira ne’ebé iha relasaun no Entrega Prezidénsia ASEAN nian ba Filipina no ikus mai sei iha Jantár ho Universiti Kebangsaan Malázia.
Iha loron 29 Outubru, PM sei partisipa iha palestra 2025 ne’ebé hato’o hosi Ministru Negósiu Estranjeiru Tuanku Muhriz ho tema ‘Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN: aktu solidariedade iha mundu fraturadu’.
Ikus liu, PM Xanana no delegasaun sei fila hikas mai Timor-Leste.
Ofisiálmente sai membru plenu ASEAN
Timor-Leste ofisiálmente sai membru plenu ASEAN iha Simeira ASEAN ba dala-47 iha Malázia iha loron 26-28 Outubru 2025.
Asinatura deklarasaun adezaun nian sei akontese iha sesaun abertura simeira nian no sei partisipa hosi Xefe Estadu ASEAN hotu, inklui Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta.
Etapa ida-ne’e marka rohan husi Timor-Leste nia esperansa ho tempu naruk dezde aplika ba adezaun iha tinan 2011.
Timor-Leste nia dalan bá ASEAN la’ós de’it nu’udár objetivu polítika esterna ida, maibé ne’e hanesan esforsu harii nasaun, realizasaun vizaun ida ne’ebé moris ho independénsia iha tinan 1975: atu envolve-an iha mundu liuhusi amizade, diálogu, no progresu ne’ebé hamutuk, enkuantu tane a’as valór hirak ne’ebé define ‘sé mak ita nu’udár povu’.
Timor-Leste nia kompromisu ba integrasaun iha ASEAN konsagra ona iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebé husu atu hametin relasaun hotu ‘liuliu ho nasaun hirak iha rejiaun’ hodi promove pás, estabilidade no progresu.
Vizaun ne’e reafirma iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, hodi identifika adezaun bá ASEAN nu’udár prioridade nasionál.
Dezde aplika iha tinan 2011, ASEAN akompaña ona Timor-Leste liuhusi prosesu avaliasaun no kapasitasaun ne’ebé metin.
Iha tinan 2022, líder ASEAN sira konkorda ho prinsípiu atu admite Timor-Leste nu’udár membru ba dala-11 no iha tinan 2023, sira adota Roteiru ida ba Adezaun Plena hodi orienta prontidaun institusionál no téknika.
Timor-Leste iha tinan 2025 iha faze ikus hosi roteiru ida-ne’e. Líder ASEAN sira hein atu formaliza adezaun tomak durante Simeira ASEAN ba dala-47, iha Kuala Lumpur hodi marka era foun ida bá nasaun ne’e nia dezenvolvimentu no involvimentu rejionál.
Simeira ASEAN ba dala-47 no Simeira seluk ne’ebé iha relasaun, ne’ebé organiza hosi Malázia, sei konvoka líder sira hosi Estadu-membru ASEAN 10 no Timor-Leste nu’udár Estadu-membru foun (11), hamutuk ho Parseiru Diálogu ASEAN nian inklui U.S., Xina, Rúsia, no seluk tan.
Enkontru hotu sei foka ba avansu ajenda Vizaun Komunidade ASEAN 2025/Pos-2025, ho diskusaun xave hirak ne’ebé sentra iha reziliénsia ekonómika, kreximentu sustentável, transformasaun dijitál, no kestaun seguransa rejionál.
Timor-Leste sai parte hosi ASEAN la’ós de’it kona-bá diplomasia maibé ne’e kona-ba oportunidade, transformasaun, no sentidu-pertensa.
Tanba ne’e, nu’udár membru bá ASEAN, Timor-Leste sei hametin kooperasaun ekonómika liuhusi asesu ba merkadu úniku ASEAN, fasilitasaun komérsiu no enkuadramentu investimentu rejionál. Kontribui bá kooperasaun polítika no seguransa, promove pás no estabilidade. Hakle’an ligasaun ema-ba-ema liu-hosi edukasaun, turizmu, no troka foin-sa’e sira. Hetan lian ida-ne’ebé maka’as liu iha plataforma rejionál no globál.
Ba sidadaun sira Timor—Leste nian, adezaun ba ASEAN lori oportunidade foun ba serbisu, edukasaun no partisipasaun iha rejiaun vibrante ida ho ema liu millaun 660.
Tuir Roteiru ASEAN, prontidaun hetan avaliasaun liuhosi pilár tolu Komunidade ASEAN: Polítiku-Seguransa, Ekonómiku, no Sosiu-Kulturál.
Timor-Leste kumpre ona: Prenxe maioria kritériu tuir Roteiru Membru ASEAN, liuliu iha koordenasaun institusionál no aliñamentu ho prinsípiu ASEAN. Aborda instrumentu ekonómiku prinsipál, liuliu Akordu Investimentu Komprensivu ASEAN (ACIA, sigla inglés) no ninia protokolu haat, ne’ebé foin lalais aprova ho unanimidade iha Parlamentu Nasionál.
Reforsa mekanizmu koordenasaun nasionál, ne’ebé lidera husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) no hetan apoiu husi grupu traballu interministeriál ne’ebé prezide hosi Primeiru-Ministru.
Aleinde ne’e, Timor-Leste partisipa nu’udár observadór iha enkontru boot ASEAN desde tinan 2022, harii kapasidade institusionál no familiaridade rejionál.
TATOLI




