DILI, 01 Dezembru 2025 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál liuhusi Komisaun D ne’ebé trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu rekomenda pontu hitu ba Governu, liuliu atu fó importánsia ba uza produtu lokál iha Programa Merenda Eskolár no presiza mellora nia implementasaun.
Deputadu relatora, Saul Salvador, hato’o sujestasaun ne’e iha reuniaun plenária Parlamentu ohin, tanba antes ne’e Komisaun hala’o semináriu nasionál iha munisípiu Baukau ho tema “Polítika Utilizasaun Produtu Lokál iha Merenda Eskolár: Benefísiu no Dezafiu” hodi konvida entidade oioin hato’o sira-nia hanoin ne’ebé nesesita duni hetan atensaun.
Nia aprezenta relatóriu Komisaun ho rekomendasaun dahuluk mak husu reforsa koordenasaun interinstituisionál, atu reforsa ekipa nasionál koordenasaun Programa Merenda Eskolár, integra husi Ministériu Edukasaun, Saúde, Administrasaun Estatál, Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta, Sekretariu Estadu Kooperativa, asegura artikulasaun ho autoridade munisípiu sira no parseiru dezenvolvimentu (WFP).
Husi atu fortalese produsaun no fornesimentu lokál, hodi apoiu grupu kooperativa no produtu lokál ho formasaun téknika, asisténsia agríkola, insentivu fiskál no mikro kréditu. Estimula kriasaun kadeia valór lokál liga diretamente produtu, eskola no autoridade munisípiu. “Garante pelu menus 75% ai-hán merenda eskolár ho produtu lokál”, nia hato’o.
Rekomendasaun datoluk mak husu atu investe iha infraestrutura eskolár no lojístika, atu konstrui ou reabilita dapur, refeitóriu no armazein eskolár iha territóriu. Mellora transporte no sistema sira konservasaun ai-han ho apoiu instalasaun ba sentru ki’ik armazenamentu komunitáriu.
Nia aprezenta rekomendasaun seluk mak presiza mellora kualidade, ijiene no seguransa alimentár, atu implementa norma téknika no sertifikasaun alimentár nivel nasionál ho akompañamentu husi autoridade munisípiu, Saúde ho parseria ho WFP. Kapasita koziñeira no jestór eskolár iha nutrisaun, ijine no seguru alimentu.
“Dalimak, reforsa komponente edukativa no nutrisionál atu integra konteúdu kona-ba alimentasaun saudavel no agrikultura sustentavel iha kurríkulu eskolár”, hateten.
Aleinde ne’e, solisita mós atu promove to’os eskolár hanesan instrumentu pedagójiku no autosufisiénsia alimentár.
Daneen, husu asegura sustentabilidade finanseira no monitorizasaun, liuliu atu reavalia valór subsídiu diáriu kada alunu ne’ebé fixa atualmente ho sentavu 0,42, atu ajusta ba aumenta kustu vida variasaun presu ai-han.
“Sujere atu aumenta valór subsídiu montante entre sentavu 0,77 no 0,88 kada alunu”, nia hato’o.
Nomós presiza introdús sistema dijitál jestaun no monitorizasaun programa ho relatóriu trismestrál munisipál no kria mekanizmu auditoria no transparénsia ho partisipasaun sosiedade sivíl no parseiru sira.
Rekomendasaun ikus maka sujere atu estimula partisipasaun komunitáriu no setór privadu hodi envolve inan-aman, manorin-na’in, emprezáriu no kooperativa iha jestaun lokál programa, insentiva parseria públiku-privada koordena husi Kámara Komérsiu Indústria Timor-Leste (CCI-TL) ho objetivu mak asegura fornesimentu regulár no valorizasaun produtu rai-laran.
Prezidente Komisaun D, Ricardo Baptista, hateten objetivu semináriu ne’ebé antes ne’e hala’o mak atu fó importánsia utiliza produtu lokál, nune’e hakotu korente importasaun no haree mekanizmu implementasaun di’ak liután. Tanba iha fiskalizasaun rejista difikuldade kontinua utiliza produtu importadu iha programa referidu no kestaun sira seluk.
Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, hateten Governu Dasiak bainhira tama redezeña polítika merenda eskolár ne’ebé tinan barak nia laran iha Ministériu Edukasaun mak nu’udar implementadór, maibé haree preokupasaun sira fó ona ba Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) delega ba autoridade munisípiu sira mak implementa. “Dezde implementasaun husi desentralizasaun, ita kontinua halo avaliasaun ba efetividade no efisiénsia”, katak.
Governante ne’e hateten alokasaun orsamentu ba tinan oin prevee millaun $29,1 ba Programa Merenda Eskolár. Ho rekomendasaun ne’ebé iha di’ak tebes oinsá atu mellora, tanba osan ne’e povu nian no parte hotu tenke kontrola.
Notísia relevante: MAE solisita PAM jere OJE 2026 haree koziña no refeitóriu merenda eskolár
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




