iklan

EKONOMIA

KM deside hasai millaun $4,5 husi OJE 2026 fasilita pagamentu estraordináriu

KM deside hasai millaun $4,5 husi OJE 2026 fasilita pagamentu estraordináriu

Ministra Finansa, Santina Cardoso. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 12 Janeiru 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi reuniaun Konsellu Mininistru deside hasai ka ka foti fali millaun $4,5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 hodi fasilita pagamentu estraordináriu (gaji 13 ka saláriu 13°) no saláriu negativu (mensál) hahú husi Outubru to’o Dezembru 2025.

Konsellu Ministru halo analiza dadus neʼebé Ministériu Finansa aprezenta kona-ba prosesu regularizasaun ba pagamentu saláriu désimu terseiru tinan 2025 nian inklui husi grupu traballu ba reforma jestaun rekursu umanu Administrasaun Públika nian, kona-ba inisiativa revizaun ba rejime jurídiku kontratasaun termu sertu iha administrasaun públika.

Ministra Finansa, Santina Cardoso, hateten ohin Ministériu Finansa hamutuk ho Komisaun Funsaun Públika mai aprezenta iha Konsellu Ministru kona-ba pagamentu estraordináriu (saláriu 13°) 2025 nian no alterasaun tabela salariál ba kazuál sira.

“Loos duni iha saláriu 13° nian iha identidade rua ka liu mak seidauk simu saláriu negativu hanesan TIC no IDN hahú husi Outobru to’o Dezembru, enkuantu MI no MCI funsionáriu sira la simu saláriu 13°, nune’e Konsellu Ministru deside para selu uza Orsamentu Jerál Estadu 2026 nian. Tanba ne’e, sei halo pagamentu tuir siklu normalmente hahú husi 15 to’o 20 sira-ne’e ami hahú selu,” Ministra Finansa hateten ba jornalista sira iha Palásiu Governu, ohin.

Governante ne’e hateten, orsamentu ba pagamentu ne’e sei foti husi kada ministèriu ida-idak ninian no depende ba negativu hira (funsionáriu ne’ebé la simu saláriu mensál no 13° nian, entaun kada entidade tenke halo ajustamentu interna para oinsá bele responde ba saláriu negativu nian.

“Tanba lei fó dalan atu halo alterasaun ruma hodi reforsa ba kategória saláriu vensimentu, enkuantu ida-ne’ebé ita deteta iha negativu duni normalmente MF sei halo ezersísiu ba dotasaun jerál Estadu hodi apoiu mós,” nia esplika.

Nia informa, razaun pagamentu tarde tanba iha tinan 2023 TL la’o ho lei enkuadramentu orsamentál ne’ebé mak laiha limitasaun ba alterasaun orsamentu, entaun iha tinan ikus 2023, Ministériu Finansa halo alterasaun hodi halo pagamentu ba entidade hotu-hotu.

“Iha tinan 2024 mós hanesan sei iha liberdade uitoan maibé iha 2025 ita tama ba dixiplina orsamentál katak entidade idak-idak tenke halo jestaun interna rasik tuir alokasaun ne’ebé iha. Entaun, iha kedas fulan-Outobru, MF hakerek karta ba entidade sira hotu atu fó atensaun ba saláriu 13° no saláriu negativu, maibé iha tinan ikus ne’e sira balun la biban halo alterasaun iha minutu ikus entaun la konsege,” nia dehan.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!