iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Planu Estratéjiku MPIE nesesita setór privadu nia apoiu

Planu Estratéjiku MPIE nesesita setór privadu nia apoiu

Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão de Sousa. Imajen Tatoli/

DILI, 03 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Ministériu Planeamanetu no Investimentu Estratéjiku (MPIE) iha planu estratéjiku importante haat ne’ebé presiza setór privadu nia apoiu, liuliu kona-ba dezenvolvimentu infraestrtutura.

Ministru tutela, Gastão de Sousa, hateten planu estratejiku MPIE nian ba tinan 2025-2029 foku ba área haat mak hanesan ordenamentu territóriu, planeamentu integradu no investimentu estratéjiku, dezenvolvimentu infraestrutura, no dezenvolvimentu institusionál.

Planu ida-ne’e ho objetivu mak dudu kreximentu sosioekonómiku transformativu no hadi’a kualidade moris sidadaun hotu-hotu.

Governante ne’e dehan ida-ne’e nu’udar planu estratéjiku dahuluk neʼebé MPIE elabora iha tinan kotuk hodi reprezenta ministériu nia kompromisu iha dezenvolvimentu setór infraestrutura hodi asegura planeamentu integradu no investimentu estratéjiku hodi aselera kreximentu ekonómiku ida sustentavel no inovadór hodi kria futuru ida ne’ebé prósperu ba Timor-Leste.

Tanba ne’e, apoiu setór privadu nian importante tebes ba planu estratéjiku, liuliu haree kona-ba investimentu infraestrtutura Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN, Organizasaun Mundiál Komérisu no seluk tan fó oportunidade ba ema hotu kompete, liuliu setór privadu timoroan iha papél krusiál ba infraestrtutura, nune’e osan ne’ebé Governu hasai nafatin iha rai-laran.

“Se ita buat hotu ema seluk mak mai halo, ita haree de’it, osan ne’ebé ita hetan investe ba ne’e sei sai hotu. Nune’e, ita la prepara sira ho di’ak mak hanoin futuru mai timoroan sira sei ba kotuk. Ha’u sempre dehan ba sira, agora oportunidade di’ak ba imi bele partisipa iha dezenvolvimentu rai ida-ne’e”, Gastão de Sousa relata ba Tatoli.

Liga ba kapasidade setór privadu timoroan nian ne’ebé daudaun Governu lansa konkursu internasionál ba projetu sira, empreza timoroan balun hahú tuir no hetan ona oportunidade kaer projetu hodi hatudu katak sira bele.

“Iha konkursu reabilitasaun estrada husi Seloi bá Glenu millaun $14-resin. Empreza Marabia timoroan mak manán, inklui mós konkursu Merkadu Modernu Lautein no seluk tan. Ida-ne’e hatudu katak sira mak manán no osan ne’ebé sira kaer, nafatin iha ita-nia rai, maibé seluk mak manán, ita hela ho obra, osan ema lori sai”, nia dehan.

Governante ne’e hatudu nia satisfeitu ba setór privadu timoroan sira tanba hahú halo investimemtu iha área oioin, inklui oterlaria no ida-ne’e hatudu katak sira prontu kompete iha merkadu internasionál.

“Ita presiza enkontru regular ho setór privadu, fó hanoin ba malu nafatin saida mak Governu presiza hadi’a no saida mak sira bele hadi’a sira-nia an hodi kompete ba dezenvolvimentu iha ita-nia rai”, afirma.

Notísia relevante: MPIE aprezenta prioridade estratéjika lima ba 2026

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!