VIKEKE, 10 Fevereiru 2026 (TATOLI)–Organizasaun Toos ba Moris Di’ak (TOMAK), Tersa ne’e, konklui programa ne’ebé durante tinan sanulu (10) implementa iha Munisípiu Vikeke hodi servisu hamutuk ho povu agrikultura sira.
Iha enserramentu ne’e, reprezentante Emabaixadór Austrália iha Timor-Leste, Patrick Chan, hateten ohin mai enserra programa Governu Austrália nian ne’ebé implementa iha Munisípiu Vikeke no nu’udár reprezentante Governu Austrália mai Vikeke hodi fó onra ba agrikultór sira-nia esforsu durante ne’e, hodi servisu hamutuk ho ekipa TOMAK.
“Durante ne’e, agrikultór sira esforsu tebetebes servisu hamutuk ho TOMAK hodi atinje objetivu durante tinan sanulu (10) nian laran. Agrikultura mak sai hanesan forsa esensiál ba sosiedade no ekonomia hale’u mundu. Tan ne’e, ami investe iha TOMAK hodi haforsa sistema alimentu nian, atu hasa’e meiu subsisténsia agrikultura ne’ebé mak sustentavel iha Timor-Leste,” Patrick Chan hateten iha enserramentu programa TOMAK iha Vikeke.
Patrick hatutan Austrália ninia progama liuhusi TOMAK halo parseria ho Governu Timor-Leste, liuhusi ONG, setór privadu no komunidade suku 34 iha área rurál iha Munisípiu Vikeke.
Durante ne’e, TOMAK implementa atividade mak hanesan Pratika Agrikultura Di’ak (PAD) ne’ebé sustentavel, halo opsaun nutrisaun di’ak iha família no hasa’e jestaun finanseira ba komunidade, halo ligasaun toos-na’in sira bá merkadu.
“Nune’e, ba serimónia enserramentu programa TOMAK iha Vikeke ne’e fó oportunidade ida ba ita hodi haree TOMAK nia rezultadu no impaktu sira. Liuhusi TOMAK nia intervensaun uma-kain sira bele hili ai-han nutritivu sira-ne’ebé diversifika hodi responde ba nesesidade. Ha’u husu toos-na’in nafatin hasa’e produtividade, reziliente ba klimátika, produsaun ne’ebé iha valór hodi fa’an iha merkadu,” nia hato’o.
Nia prefere inan-feton sira no joven sira bele deskobre futuru agrikultura ida-ne’ebé sustentavel liután, nune’e mós ba inan-feton sira iha uma-kain bele halo desizaun no mós asesu ba teknólojia sira-ne’ebé fasilita servisu.
Iha fatin hanesan, Rejionál Jestór husi TOMAK iha Munisípiu Vikeke, Bonefácio Tavares, haktuir programa TOMAK finansia husi Governu Austrália ne’ebé implementa iha Munisípiu Vikeke.
“TOMAK implementa programa sira hanesan agrikultura, segurasan ai-han nutritivu no sira seluk tan. Durante ne’e ita suporta grupu agrikultura sira, suporta ai-han nutritivu sira iha Munisípiu Vikeke. Durante tinan sanulu (10) nian laran ita estabelese grupu hamutuk 183, ho totál benefisiáriu hamutuk 12.000, iha Munisípiu Vikeke,” nia relata.
Nia solisita grupu sira nafatin implementa programa agrikultura sira-ne’ebé parte ekipa TOMAK hanorin ona hodi hadi’a ekonomia ba sustentavel iha Munisípiu Vikeke.
Iha fatin hanesan, Prezidente Autoridade Munisípiu Vikeke, Francisco C. S. de G. Soares, hato’o agradese ba TOMAK ne’ebé durante tinan sanulu (10) ne’e apoia ba grupu agrikultór sira iha Munisípiu Vikeke.
“Programa TOMAK nian ne’e signifikativu tebes ba ami-nia agrikultór sira ba dezenvolvimentu agrikulura, hasa’e nutrisaun no moris di’ak ba família sira liuhusi grupu sira-ne’ebé estabelesidu. Programa TOMAK ne’e hasa’e ona komunidade nia koñesimentu hodi hasa’e produsaun agrikultura, hadi’a rendimentu família. Ha’u husu grupu sira nafatin kontinua avansa, maski TOMAK enserra ona, maibé ita nafatin la’o bá-oin hodi partisipa ekonomia lokál,” nia tenik.
Liuhusi serimónia enserramentu programa TOMAK ne’e, ekipa TOMAK entrega matadalan agrikultura no nutrisaun nian ba Autoridade Munisípiu Vikeke, atu ezekuta manuál sira-ne’ebé durante ne’e TOMAK implementa iha Munisípiu Vikeke.
Entretantu, serimónia enserramentu ne’e partisipa husi reprezentante parseiru TOMAK, autoridade lokál, diretór servisu munisipál Vikeke, reprezentante grupu husi postu administrivu sira iha Vikeke.
Jornalista: Vitorino Lopes da Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade




