iklan

EKONOMIA, HEADLINE

SEKoop no parseiru sira reforsa estratéjia atu dezenvolve kooperativa iha TL

SEKoop no parseiru sira reforsa estratéjia atu dezenvolve kooperativa iha TL

Sekretaria Estadu Kooperativa realiza enkontru koordenasaun ho parseiru dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste. Foto Tatoli/Arminda Fonseca.

DILI, 19 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Sekretaria Estadu Kooperativa (SEKoop) hamutuk ho Plan International realiza enkontru koordenasaun ho parseiru dezenvolvimentu kooperativa sira iha Timor-Leste (TL) ne’ebé durante ne’e fó apoiu Governu.

Enkontru ne’e marka oportunidade signifikativa ida ba SEKoop atu reflete ba viajen koletiva nu’udar progresu serbisu iha setór ne’e.

Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandinho Vieira, hanesan interinu ba Sekretáriu Estadu Kooperativa, hateten enkontru koordenasaun ne’e realiza ba dahaat no sai momentu estratéjiku ida ne’ebé importante atu hamutuk halo refelesaun no oinsá bele serbisu di’ak liután iha tinan sira oin mai.

“Liuhusi enkontru ne’e ekipa SEKoop no parseiru sira sei halo diskusaun ba progresu ne’ebé ita atinje ona, obstákulu sira ne’ebé mosu iha terrenu, no oinsá kada parseiru dezenvolvimentu bele hadi’a nia intervensaun sira ligadu ho serbisu dezenvolvimentu kooperativa iha ita-nia rai”, Fernandino Vieira hateten iha JL Villa, ohin.

Nia dehan papél Sekretaria Estadu Kooperativa atu armoniza, koordena no fasilita serbisu hothotu hodi sai efetivu no fó impaktu reál ba komunidade sira no la’ós de’it implementa projetu, maibé kontinua hametin kooperativa sira hodi sai forte, transparente, responsavel no sustentavel.

“Kooperativa tenke sai instrumentu importante hodi hasa’e produsaun, halibur no fasilita prosesamentu produtu husi to’os-nain sira, fasilita produtu sira asesu bá merkadu, hodi aumenta rendimentu família sira no hametin ekonomia rurál”, dehan.

Tuir nia, bainhira ekonomia família iha zona rurál sira forte ona, automatikamente ekonomia nasaun mós sei forte. Tanba ne’e, kooperativa iha papél fundamentál atu kontribui ba dezenvolvimentu inkluzivu no sustentavel iha Timor-Leste.

Nia esplika katak SEKoop kontinua hala’o nia papél hanesan garante aliñamentu ho politika nasionál, prevene repetisaun programa sira iha munisípiu hanesan hametin sinerjia entre parseiru sira, hadi’a sistema komunikasaun no relatóriu sira, fasilita solusaun ba dezafiu sira ne’ebé hasoru hamutuk.

Nia relata katak susesu sira ne’ebé SEKoop halo iha tinan hirak ikus ne’e, konsege ezerse ninia kompromisu sira hodi estabelese no hametin tan kooperativa primária sira iha nivel komunidade, kooperativa sekundária (multikoperativa ka federasaun) iha kada munisípiu, nomós Konfederasaun Nasionál Kooperativa Timor-Leste (CNCTL) ida iha nivel nasionál.

Estrutura ida-ne’e permite atu CNCTL hala’o nia knaar hanesan umbrela ba movimentu kooperativa hotu iha rai-laran, nomós reprezenta movimentu kooperativa ba iha nivel rejionál no interrnasionál.

Nia kresenta ho estrutura organizasaun ida-ne’e, movimentu kooperativa konsege halibur kapitál to’o besik millaun $21, ne’ebé fó ona kréditu ba membru no agrikultór sira ho montante liu millaun $10, benefísia liu rihun 40 husi membru kooperativa iha terirtóriu tomak.

SEKoop mós iha orientasaun polítika no estratejia klaau hodi hola parte no promove kooperativa produsaun nu’udar aliserse ba soberania ai-han iha rai-laran no hamenus taxa deznutrisaun, nomós aumenta rendimentu ekonomia família sira iha Timor-Leste.

Diretora Plan International iha Timor-Leste, Fátima Estrela Soares, hateten mekanizmu ne’ebé SEKoop uza envolve sira iha reuniaun ne’e importante tebes tanba ko’alia kona-ba kooperativa ne’e presiza hothotu nia kontribuisaun hodi fortalese serbisu hamutuk tanba setór kooperativa sai motór prinsipál ba kreximentu ekonomia família no dezenvolvimentu nasaun nian.

Nia dehan atu apoia Governu iha setór dezenvolvimentu kooperativa nian mak iha Outubru 2025 Plan International lansa ona planu estratéjiku ba tinan lima oin mai (2025-2030). “Husi ita-nia planu estratéjiku ne’e foku boot ida mak oinsá atu haforsa ekonomia rurál liuhusi ninia sanak sira ami halo mak haree kona-ba kooperativa. Tanba saida mak ami aprende husi ami-nia planu estratéjiku tinan lima ba kotuk, katak importante tebes haree kona-ba investimentu ida-ne’ebé multisetorál”, dehan.

Nia fó ezemplu kona-ba multisetorál mak la halo de’it kooperativa, maibé bele lori setór sira seluk integra iha laran.

Nia subliña katak serbisu hotu ne’ebé sira halo hanesan parseiru dezenvolvimentu iha terrenu ida-ne’e nu’udar kompromisu ida husi sira hakbesik ba kooperativa, tanba apoia komunidade kooperativa ne’e importante oinsá grupu kooperativa ne’e nafatin unidu no jere sira-nai fundu ne’e ho di’ak no lori tan setór sira seluk bele integra iha laran.

Nia adianta makse hasoru difikuldade oioin iha terrenu tanba kooperativa balun moris no mate, maibé hanesan parseiru dezenvolvimentu nafatin tulun Governu dezenvolve kooperativa.

Partisipante sira iha enkontru ne’e mka hanesan Organizasaun Internasionál ba Traballu (ILO), Programa Alimentar Mundiál (WFP), Blue Ventures Timor-Leste (BVTL), World Vision Timor-Leste, Mary MacKillop Today (MMT), Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL), no seluk tan.

Notísia relevante: SEKoop-FAFU aborda kona-ba implementasaun Teknolojia Juncao iha Timor-Leste 

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!