DILI, 11 Marsu 2026 (TATOLI) – Embaixadór Indonézia iha Timor-Leste, Okto Dorinus Manik, informa ezbosu kona-ba Tratadu Investimentu Bilaterál entre Indonézia no Timor-Leste finaliza ona no agora hein tempu atu halo asinatura akordu.
Tuir Okto Dorinus, akordu ne’e hanesan pasu importante ida hodi hametin kooperasaun ekonómika entre nasaun rua ne’e no enkoraja investimentu iha Timor-Leste.
“Buat ida ne’ebé ami dudu maka akordu Tratadu Investimentu Bilaterál entre Indonézia no Timor-Leste. Ezbosu akordu ne’e rasik daudaun kompletu ona no hein de’it tempu atu asina,” embaixadór hateten hafoin despede Prezidente Kámara Komérsiu no Indústria (CCI-TL), Jorge Serrano, ohin.
Akordu ne’e ho objetivu atu fó serteza jurídika ba investidór sira no hasa’e konfiansa investidór nian hodi halo investimentu iha Timor-Leste.

Aleinde ne’e, promove akordu sira kona-ba investimentu nian, Indonézia mós serbisu hodi hadi’a konetividade entre nasaun rua ne’e, liuhusi dalan aéreu no tasi nian, ne’ebé atu apoia kreximentu ekonómiku iha setór oioin.
Tuir diplomata, esforsu sira ne’e atu hametin kooperasaun ekonómika nian no apoiu mós ba empreza Indonézia sira ne’ebé hala’o atividade ka operasaun oioin iha Timor-Leste, hanesan Bank Mandiri, Bank Rakyat Indonesia, Pertamina, no Telkomcel.
durante nia mandatu, Governu Indonézia buka atu hametin kooperasaun ekonómika ho Timor-Leste ne’ebé ho foku primáriu ba komérsiu, investimentu, no dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sein envolve kestaun polítika.
“Saida maka ami promove maka kooperasaun ekonómiku, komérsiu, no investimentu. Ami hakarak atu relasaun ne’e fó benefísiu tanjivel sira ba dezenvolvimentu ekonómiku husi nasaun rua ne’e”, nia hateten.
Embaixadór mós hato’o nia konfiansa katak Timor-Leste iha oportunidade signifikativu ba dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé kontínua, liuliu hafoin sai membru ASEAN.

Nia fó ezemplu kona-ba avansu dezenvolvimentu oioin ne’ebé akontese iha Timor-Leste mak iha tinan hira ba kotuk Timor-Leste nia estrada sira nunka hamosu engarrafamentu, maibé daudaun akontese ona no ida-ne’e hatudu katak nasaun hahú mudansa ona ka hatudu katak poténsia boot ba kreximentu ekonómiku iha futuru.
Lembra katak, iha loron 22 no 26 Juñu 2025, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Koordenadór Jerál, Jorge Rui de Carvalho Martins, hamutuk ho membru delegasaun husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Ministériu Investimentu no Planeamentu Estratéjiku, TradeInvest no delegasaun husi Indonézia, ne’ebé lidera husi Diretór-Jerál Jurídiku ba Tratadu Internasionál ho membru delegasaun sira husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Ministériu Finansa, hala’o negosiasaun Tratadu Investimentu Bilaterál ronda datoluk.
Liuhusi sorumutu Negosiasaun Tratadu Investimentu Bilaterál ne’e husi parte Timor-Leste no Indonézia konsege finaliza substansialmente testu akordu nian.
Aleinde ne’e mós husi parte Timor-Leste no Indonézia sei hala’o faze sira kona-ba esfregamentu legál nian no hala’o mós tradusaun ba testu ne’e rasik.
Akordu ne’e ho intensaun atu hasa’e kooperasaun investimentu, Foreign Direct Investment (FDI) ka Investimentu Diretu Estranjeiru (IDE), no fó protesaun ba investidór sira no ba sira-nia investimentu rasik.
Bazeia ba dadus husi Banku Sentrál Timor-Leste, iha tinan 2024, Indonézia mak sai hanesan fonte FDI/Investimentu Diretu Estranjeiru ne’ebe boot liu ho fluxu investimentu hamutuk millaun $85,3.
Empreza Estadu no privada Indonézia oioin kontribui ona ba dezenvolvimentu iha Timor-Leste. Iha tempu hanesan, investidór sira husi Timor-Leste mós partisipa ona iha mundu investimentu iha Indonézia.
Jornalista: Arminda Fonseca
Edirora: Maria Auxiliadora




