iklan

HEADLINE, SOSIEDADE SIVĺL

Lao Hamutuk rekomenda reforma institusionál ba KKFP hodi hala’o knaar ho efetividade

Lao Hamutuk rekomenda reforma institusionál ba KKFP hodi hala’o knaar ho efetividade

DILI, 26 Marsu 2026 (TATOLI) – Organizasaun Naun-Governamentál Lao Hamutuk rekomenda atu halo reforma instituisionál ba iha Konsellu Konsultivu Fundu Petrolífeiru (KKFP) hodi bele dezempeña funsaun ho efetividade.

Karta submisaun husi Lao Hamutuk ba Komisaun D iha Parlamentu Nasionál ne’ebé trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu hato’o katak liga ba projetu Lei n.º 12/VI (3.ª) atu halakon KKFF, desizaun ida ne’ebé PN sei foti iha projetu lei ida-ne’e la’ós de’it kona-ba reorganizasaun administrativa iha KKFP, maibé nu’udar desizaun estratéjiku ne’ebé afeta diretamente ba iha estrutura balansu podér iha jestaun Fundu Petrolíferu.

“Maski, ami aseita katak KKFP iha frakeza sira atu haforsa interese públiku tuir filozofia husi lei, ida-ne’e, bele hadi’a husi reforma institusionál ne’ebé efetivu liu”, haktuir karta husi Lao Hamutuk.

Tanba ne’e, La’o Hamutuk konsidera katak espozisaun motivu husi projetu lei ne’e iha duni razaun ba inefetividade reál – ida-ne’e bele hadi’a liuhusi reforma ne’ebé apropriadu atu evita presedente institusionál ne’ebé bele fasilita mudansa ba instituisaun Estadu falta iha fundamentasaun ne’ebé bazeia iha dadus konkretu no avaliasaun proporsionál ne’ebé sufisiente.

Maski rekomendasaun sira husi KKFP dalabarak la hetan resposta efetiva husi Parlamentu no Governu, situasaun ida-ne’e labele interpreta hanesan sinál katak instituisaun ne’e laiha utilidade.

“Iha kontestu ida-ne’e, rekomendasaun sira nafatin iha relevánsia tanba kontinua reflete objetivu fundamentál husi Fundu Petrolíferu no kontribui atu promove balansu informasaun ba públiku kona-ba asuntu ekonómiku, jestaun Fundu Petrolíferu no Orsamentu Jerál Estadu kada tinan”, afirma.

Tuir Lao Hamutuk, falta konsiderasaun institusionál ba rekomendasaun sira reflete limitasaun iha resposta sistema, la’ós prova ba falta utilidade KKFP. Tanba laiha evidénsia ne’ebé klaru no sufisiente atu suporta mudansa estruturál, desizaun ida ne’ebé altera balansu podér iha jestaun Fundu Petrolíferu tenke konsidera ho prudénsia no atensaun másima.

Iha perspetiva ida-ne’e, La’o Hamutuk observa katak problema sira ne’ebé identifikadu iha fundamentu ba frakeza iha jestaun no funsionamentu institusionál, ne’ebé bele hetan hadi’a liuhusi reforma institusionál.

“Ami mós haree frakeza boot ida iha KKFP mak eis-titulár sira ne’ebé lei prevee sira-nian envolvimentu, infelizmente sira la partisipa iha serbisu KKFP nian”, dehan.

Tanba ida-ne’e, La’o Hamutuk hato’o preokupasaun katak dezativasaun KKFP, la ho garantia klaru ba mekanizmu substituisaun ne’ebé independente no forte, bele aumenta konsentrasaun podér, hamenus espasu ba análize independente no kria vulnerabilidade ba influénsia polítika iha jestaun Fundu Petrolíferu.

Tuir Lao Hamutuk, Fundu Petrolíferu nu’udar patrimóniu soberanu ne’ebé iha importánsia estratéjika boot ba povu Timor-Leste, tanba nian mai husi rekursu naturál ne’ebé la renovavel no destinu atu sustenta moris di’ak jerasaun atuál no jerasaun sira tuirmai.

Husi enkuadramentu legal, Lei Fundu Petrolíferu determina katak jestaun rekursu ne’e tenke uza ho prudénsia fiskál, klaridade, transparénsia efetiva no iha mekanizmu akuntabilidade ne’ebé forte atu garante utilizasaun rekursu iha benefísiu interese nasionál.

Tanba ida-ne’e, jestaun ba Fundu Petrolíferu dezeña atu envolve parte interesada sira oin-oin no koko garante balansu podér liuhusi sistema checks and balances atu evita konsentrasaun desizaun iha entidade ida de’it no promove transparénsia efetiva.

La’o Hamutuk konsidera katak resposta ne’ebé apropriada liu ba situasaun atuál KKFP nian la’ós taka instituisaun, maibé hametin liután sistema jestaun institusionál ne’ebé bele haforsa partisipasaun, transparénsia, akuntabilidade no balansu podér iha jestaun rekursu públiku.

“Tanba ida-ne’e, ami rekomenda atu realiza avaliasaun independente, promove reforma institusionál no legál no asegura implementasaun regra hodi aumenta resposta institusionál”.

Aleinde ne’e, presiza hametin transparénsia efetiva, kontrolu rigorozu ba despeza no espasu partisipasaun públiku atu garante análize kritika ne’ebé bazeia ba informasaun ne’ebé klaru no proteje interese públiku.

“Ami mós sujere atu hasai regra sira ne’ebé prevene publikasaun sira husi pareser KKFP nian. Se presiza halo ajustamentu estruturál, mekanizmu substituisaun tenke garante independénsia, mandatu klaru no kapasidade atu dezempeña funsaun supervizaun ho efetividade”, konklui.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2026/02/27/parlamentu-hakarak-halakon-kkfp/

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!