DILI, 28 Maiu 2026 (TATOLI)-Komisaun C ne’ebé Trata Asuntu Finansa Públika rekomenda ba Governu atu implementa medida sira iha Orsamentu Retifikativu (OR) ho rigoroza, tuir prinsípiu legalidade, transparénsia, ekonomisidade no jestaun finanseira públika.
Sekretária Komisaun C, Aliança Araújo, hato’o sujestaun ne’e bainhira lee relatóriu no pareser Komisaun nian ba apresiasaun inisiál iha debate OR ho karáter urjénsia iha faze jeneralidade, iha sala plenária Parlamentu Nasional, ohin.
Iha proposta orsamentu ne’e, Governu prevee millaun $192, no la hasai no dada husi Fundu Petrolíferu ne’ebé aprova tiha ona iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 nian, maibé oinsá Governu halo efisiénsia iha nia despeza interna.
Governu prevee medida hamutuk hitu iha proposta OR ne’ebé fó prioridade aas liu ba garante seguransa enerjétika no seguransa alimentár iha país relasiona ho impaktu husi funu iha Médiu Oriente.
Medida dahuluk kompra kombustivel ba rezerva nasionál ne’ebé hetan alokasaun millaun $174,3. Medida daruak mak subsídiu kombustivel hetan alokasaun millaun $42. Husi alokasaun ne’e iha millaun $1-resin sei transfere ba munisípiu sira hodi apoiu kustu kombustivel ba tratór no millaun $1 aloka ba Ministériu Saúde (MS) hodi apoiu kustu kombustivel ba serbisu esensiál, espesialmente operasaun ambulánsia.
Komisaun C husu atu garante prosedimentu akizisaun kombustivel tuir padraun konkorrénsia, transparénsia, kontrolu finanseiru no mitigasaun risku kona-ba kustu ou inefisiénsia.
Iha pareser, Komisaun solisita ba Governu atu aprezenta regularmente ba Parlamentu kona-ba relatóriu detallu sobre ezekusaun finanseira no medida sira ne’ebé aprova, ho evolusaun presu internasionál, Estadu ninia rezerva estratéjika, utilizasaun subsídiu no impaktu makroekonómiku ba medida sira ne’ebé implementa.
“Governu presiza asegura mekanizmu subsidiasaun kombustivel, mantein natureza esesionál, temporária devidamente fokalizada, evita kriasaun enkargu permanente susetivel no kompromete sustentabilidade fiskál ba futuru”, deputada Aliança Araújo hateten.
Aleinde ne’e, Governu presiza dezenvolve estratéjia nasionál integrada seguransa enerjétika, inklui jestaun rezerva enerjétika, diversifikasaun fonte enerjétika, reforsu enerjia renovavel hodi halo redusaun graduál ba dependénsia kombustivel importadu.
Iha poposta OR, Governu prevee medida datoluk mak seguransa alimentár ho alokasaun millaun $5, ho objetivu mak reforsa stock foos iha Sentru Lojístika Nasionál, atu ajuda mellora prestasaun iha kazu falta fornesimentu ka estraga tan kondisaun merkadu esternu. Medida ne’e reflete kompromisu Governu atu apoiu ba disponibilidade alimentu no mitiga impaktu presaun merkadu iha agregada familiár ne’ebé vulneravel liu.
Ho medida ne’e, Komisaun fó hanoin ba Governu presiza reforsa polítika seguransa alimentár no diversifikasaun ekonómika nasionál, redús progresivamente ba dependénsia esterna relativamente importasaun bens esensiál.
Proposta OR prevee medida dahaat ba seguransa nasionál ba rekrutamentu kadete PNTL 400, ne’ebé hetan alokasaun millaun $3. Medida dalimak ba despeza prezidénsia Komunidade País Ko’alia Lian Portugés (CPLP) hodi atribui ho montante millaun $2 atu kobre despeza asosiadu Prezidénsia Pro Tempore Timor-Leste iha CPLP. Medida daneen, aloka millaun $3,9 ba RAEOA, ne’ebé destina ba reforsu kapasidade administrativa no operasionál rejiaun, no dahituk prevee millaun $40,9 hodi reforsa rezerva kontijénsia atu responde ba nesesidade despeza imprevista durante tinan orsamentál ne’ebé la akomoda iha dotasaun ezistente.
Komisaun konsidera medida sira ne’e importante tebes hodi responde ba impaktu jeopolítiku mundiál ba medida esesionál sira ne’e. “Komisaun husu ba Governu reforsa mekanizmu kontrolu, auditoria no monitorizasaun ba ezekusaun orsamentál ba despeza emerjénsia, utilizasaun rezerva kontinjénsia no programa subsídiu”, dehan.
Notísia relevante: Diskusaun OR millaun $192 tama ona faze jeneralidade
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





