DILI, 10 Juñu 2026 (TATOLI)—Institutu Nasional Saude Publika Timor-Leste (INSPTL) hamutuk ho Australia Aid fó formasaun ba profisionál saúde sira kona-ba jestaun dezastre durante loron tolu iha HNGV, Bidau.
“Objetivu husi formasaun atu fornese formasaun oinsá mak jere dezastre ka kazu ruma ne’ebé mak mosu iha futuru,” Diretór Jerál Tékniku iha INSPTL, Gergorio Rangel, dehan ba jornalista sira iha salaun HNGV, ohin.
Nia hateten, formasaun ne’e fó ba profisionál saúde sira liuliu ba dosente mai husi nivel akadémiku institutu superiór sira, nuune’e mós husi PNTL no F-FDTL, Bombeiro sira mai tuir hotu formasaun hodi eleva kapasiddade oinsá mak ba futuru sira hasoru dezastre ruma hodi atende komunidade ho di’ak liután.
Aleinde ne’e, sira iha ona koñesimentu bele introdús iha sira-nia servisu fatin, nune’e bele ajuda ema seluk ne’ebé mak hetan problema. Maibé ba sira-ne’ebé mak akadémiku ba iha ensinu superiór sira bele konsidera tau revizaun ba iha sira-nia kurríkulu, nune’e universidade bele introdús sira-nia atividade aprendizajen sira iha nivel akadémiku,” nia afirma.
Nia informa, atividade ne’e partisipa husi partisipante sira mai husi profisionál saúde sira husi INSPTL, Servisu Saúde Munisípiu Dili, Bombeiro, PNTL, F-FDTL no universidade sira.
“Parseiru sira-ne’ebé mak fornese apoiu sira-ne’e ita husu dalabarak sira atu mai planu integradu ida ho insttitutu nasionál saúde públika, nafatin fó formasaun nune’e ba futuru labele iha de’it Dili, maibé ba mós iha Munisípiu sira,” nia dehan.
Iha fatin hanesan, Koordenadór Formasaun Klinika iha INSPTL, Francisco Borges, hateten formasaun ne’e kona-ba jestaun ba iha insidente sira-ne’ebé mak envolve médiku sira, entaun formsaun ne’e halao durante loron tolu hahú ohin to’o bainrua.
“Foku prinsipál mak oinsá maneira estruturadu hodi halo atendimentu ba iha kazu dezastre sira. Ita hatene katak Timor-Leste iha área risku ne’ebé mak boot tebes ba dezastre rai nakdoko, rai halai, inundasaun, asidente tráfegu, entaun tenke iha maneira ne’ebé mak estruturadu oinsá mak atu bele halo atendimentu,” Francisco Borges dehan.
Nia relata, formasaun ne’e ninia objetivu mak hasa’e abilidade no koñesimentu ba profisionál saúde sira oinsá atu bele halo atendimentu ne’ebé mak di’ak liután.
Partisipa iha formasaun ne’e husi profisionál saúde sira liuliu profisionál saúde sira iha Dili, servisu nasionál ambulánsia emerjénsia médika, bombeiro, F-FDTL no PNTL no konvida mós estudante sira husi universidade sira.
Formasaun ne’e interministeriál ba parte relevante sira, entaun formasaun ne’e ramata sei identifika mós sira-ne’ebé mak potensiál atu bele sai ona instrutór ne’ebé di’ak.
“Formasaun ne’e ita hanoin katak ba tinan 2029, Timor-Leste sai uma-n’ain ba ASEAN nian, entaun ida-ne’e mós hanesan rekezitu ida. Hahú ohin, ita prepara ita-nia ema nune’e sira ba ida-idak nia fatin bele dezenvolve no bele responde ba ida-ne’e,” nia dehan.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




