Top

Diskusaun entre jornalista TL no estrutura Universidade Minzu, foka ba kooperasaun estudu 

Jornalista Timor-Leste vizita Universidade Minzu Nanning Guangxi. Imajen TATOLI/Francisco Sony

GUANGXI, 26 Jullu 2026 (TATOLI)–Jornalista Timor-Leste (TL) hamutuk ho estrutura Universidade Minzu Guangxi hala’o diskusaun kona-ba kooperasaun atu ajuda jornalista Timor-Leste estuda iha universidade referida.

Nu’udár reprezentante jornalista Timor-Leste, Vise-Prezidente Ajénsia TATOLI, I.P, Zezito da Silva, hateten ohin destaka pontu tolu importante iha ambitu diskusaun durante oras tolu.

 

“Liuhusi troka ideia ida-ne’e, ita bele atinje pontu importante tolu. Dahuluk, ita promove kumprensaun mútua. Ita konta istória ba malu no estereótipu sira. Daruak, ami dudu inovasaun mídia nian hodi kombina teknolojia dijitál Guangxi nian ho kultura únika Timor nian, nune’e ita bele kria konteúdu foun ba TikTok, YouTube iha mundu tomak. Ikus, ita harii futuru relasaun Xina-Timor-Leste nian. Tanba tinan 50 oin-mai ami-nia amizade sei harii husi jornalista timoroan nian iha sala ida-ne’e,” Zezito da Silva hateten iha diskusaun entre parte rua, salaun Minzu Guangxi, Domingu ne’e.

 

Nia espera iha diskusaun ida-ne’e sai pioneiru iha komunikasaun internasionál.

 

“Ha’u fiar duni katak parseria ida-ne’e sei kria inovasaun foun sira iha mídia no harii amizade ida-ne’ebé metin no dura entre ita-nia jornalista sira,” nia hatutan.

 

Vizita ne’e sai posivel liuhusi apoiu maka’as husi Governu Timor-Leste, liuhusi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), iha-ne’ebé sente onradu atu serbí.

 

“Ami mós rekoñese ho laran tomak papél importante Embaixada Xina nian iha Dili, ne’ebé nia apoiu kontínuu sai hanesan instrumentál hodi fasilita programa ida-ne’e. Aleinde ne’e, ami apresia tebes Grupu Komunikasaun Internasionál Xina nian (CICG), ne’ebé nia kompromisu no koordenasaun profisionál halo programa interkámbiu ida-ne’e sai signifikativu, la’o ho di’ak, no iha impaktu,” Zezito tenik.

 

Jornalista na’in 24 husi Timor-Leste ne’e kontente no impresionadu tebes ho organizasaun ne’ebé eselente no apoiu maka’as husi CICG no parseiru sira hotu ne’ebé envolvidu. Esperiénsia ida-ne’e la’ós de’it sai hanesan viajen profisionál ida, maibé mós sai hanesan oportunidade aprendizajen ida-ne’ebé iha valór ba ema hotu.

 

“Delegasaun jornalista na’in 24 husi Timor-Leste hamutuk halo diálogu importante ohin ne’ebé ho tema ‘Promove Interkámbiu Multikulturál no Inovasaun Mídia’.” Ida-ne’e la’ós de’it tema ida maibé sai dalan ba ita-nia futuru,” nia akresenta.

 

Tuir nia katak kultura ho mídia labele haketak malu tanba mídia sai hanesan matadalan hodi respeitu malu.

 

“Mídia hanesan ‘ponte’ ne’ebé tulun ita atu kompriende malu no interkámbiu multikulturál mak ‘fuan’ ne’ebé tulun ita atu respeita malu. Universidade Guangxi Minzu maka fatin perfeitu ba ida-ne’e. Ita-boot nia universidade halibur grupu étniku 56 hosi Xina tomak. Ida-ne’e hanesan “laboratóriu multikulturál” jigante ida. Timor-Leste mós nu’udár nasaun multikulturál. Ita iha grupu étniku barak, lian lokál liu 30, no agora ita maka membru foun liu hosi ASEAN,” Silva informa.

 

Entretantu, Diretór Ezekutivu Rádiu Televizaun Timor-Leste (RTTL), João Guterres, hateten vizita ne’e haree direta dezenvolvimentu fakuldade komunikasaun no haree mós modalidade kooperasaun ne’ebé presiza entre Mídia Timor Leste ho Universidade GUANGXI Minzu.

 

“Liuhusi hasoru-malu ne’e oinsá loke oportunidade ba jornalista timoroan, hodi kontribui ba hasa’e kapasidade jornalista no komunikasaun iha Timor-Leste iha parte tékniku, profisionál no intelektuál. Tanba, durante ne’e Universidade Guangxi Minzu investe ona fakuldade ida hodi foku ba Jornalista no komunikasaun internasionál,” João haklaken.

 

Aleinde ne’e, Universidade Guangxi Minzu mós hala’o promosaun iha lian ofisiál husi Nasaun ASEAN nian, integra iha Universidade. Inklui, iha Universidade mós iha espozisaun pavilaun sira hanesan kultura, arte ne’ebé reprezenta indentidade Timor Leste, turizmu, promosaun diplomátika no potensialidade sira seluk husi Nasaun ASEAN sira hotu ba komunidade internasionál, ne’ebe hatuur ona Timor-Leste hola-parte iha Nasaun ASEAN-Xina.

 

“Espera liuhusi hasoru-malu ne’e bele hametin liután ita-nia amizade no hamutuk servisu ho mídia internasionál no haforsa servisu Tiangkok ho Timor-Leste,” nia akresenta.

 

Iha biban hanesan, Dekana Mídia no Komunikasaun Internasionál iha Universidade Minzu Guangxi, Xueming, dehan Xina kontinua fó-atensaun boot ba dezenvolvimentu kapasidade rekursu umanu hosi nasaun sira ne’ebé halo kooperasaun ho Xina, inklui Timor-Leste. Tanba ne’e, Universidade Minzu Guangxi no CICG Education and Training Center prontu atu loke oportunidade ba estudante timoroan sira-ne’ebé hakarak kontinua sira-nia estudu iha Xina.

 

“Universidade ne’e prontu atu simu estudante hosi Timor-Leste. Ami hein katak liuhosi kooperasaun edukasaun ida-ne’e bele aumenta komprensaun entre parte rua no forma tan profesionál sira iha área komunikasaun internasionál, mídia no dezenvolvimentu dijitál,” Yang Xueming dehan.

 

Nia tenik iha era mídia konverjénsia, komunikasaun internasionál sai instrumentu importante atu hato’o imajen no realidade idaidak ba komunidade globál. Tanba ne’e, preparasaun rekursu umanu ho kapasidade iha área mídia, teknolojia informasaun no komunikasaun sai prioridade ba universidade sira iha Xina.

 

Tuir Yang Xueming, Universidade Minzu Guangxi iha esperiénsia boot iha edukasaun ba estudante internasionál hosi nasaun oioin, no oferese ambiente aprendizajen multikulturál ne’ebé fó oportunidade ba estudante sira atu aprende liuhusi kultura no sistema komunikasaun globál.

 

Nia mós hateten kooperasaun edukasaun entre Xina no Timor-Leste la’ós de’it atu hasa’e númeru estudante, maibé atu hametin relasaun amizade no dezenvolve kompeténsia juventude timoroan atubele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.

 

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

 

 

 

 

 

 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post