DILI, 24 Jullu 2026 (TATOLI)–Kafé sai nafatin hanesan merkadoria agríkola ne’ebé importante liu iha Timor-Leste no sai kontribuinte prinsipál ba esportasaun naun-petróleu no gás, ne’ebé mós fornese meis subsisténsia ba família agrikultór liu 60.000 ne’ebé namkari iha área rurál oioin.
Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz, hateten kafé kaer papél krusiál iha Timor-Leste nia istória, ekonomia no identidade nasionál. Iha jerasaun barak nia laran, merkadoria ne’e sustenta moris komunidade rurál sira-nian, hamosu deviza estranjeiru liuhusi esportasaun no liga Timor-Leste ba merkadu internasionál sira.
“Kafé sai nafatin hanesan merkadoria esportasaun agríkola Timor-Leste nian ne’ebé importante liu no sai hanesan fonte subsisténsia ba família agrikultór 60.000-resin”, Marcos hateten iha serimónia asinatura ba subsídiu adisionál Projetu Hadi’a Meiu Subsisténsia Kafé no Agroflorestál (CALIP) iha Salaun Auditoriu Kay Rala Gusmaoa, Ministériu Finansas, Dili, ohin.
Nia esplika, kafé nia valór estratéjiku la’ós sukat de’it husi nia kontribuisaun ba ekonomia nasionál. Maioria plantasaun kafé iha Timor-Leste kuda iha ai-horis nia okos iha sistema agroflorestál ne’ebé ajuda mantein biodiversidade, proteje rekursu bee, hadi’a rai nia bokur, hamenus erozaun no hametin reziliénsia ba impaktu sira husi mudansa klimátika.
“Investe iha setór kafé nian signifika investe la’ós de’it iha hadi’a bem-estar uosi komunidade rurál sira maibé mós iha garanti jestaun sustentável hosi rekursu naturál sira,” nia dehan.
Maske iha potensiál ne’ebé signifikativu, Marcos rekoñese katak setór kafé nasionál hasoru nafatin dezafiu oioin. Plantasaun kafé barak kompostu husi ai-horis ne’ebé tuan ona, ne’ebé rezulta iha produtividade ne’ebé tun.
Iha parte seluk, agrikultór sira nafatin esperiénsia asesu limitadu ba fini superiór, teknolojia kultivasaun modernu, mekanizasaun, fasilidade pós-kolleita, no mós asesu ba finansiamentu no merkadu.
Nia hatutan, mudansa klimátika, atake peste no moras, no konetividade merkadu ne’ebé fraku mós limita produtividade no kompetitividade kafé Timor-Leste nian.
Nia fiar katak kestaun sira-ne’e labele rezolve liuhusi programa sira-ne’ebé halo dala ida de’it maibé presiza estratéjia ida ba tempu naruk ne’ebé hetan apoiu husi investimentu sustentável no parseria sira-ne’ebé metin.
Tanba ne’e, Governu halo ona revitalizasaun ba setór kafé nu’udar prioridade nasionál. Liuhusi finansiamentu adisionál ba Projetu Melloramentu Meius Subsisténsia Kafé no Agroflorestál (CALIP), Governu sei aselera reabilitasaun ba plantasaun kafé ne’ebé tuan ona, habelar kultivasaun kafé bazeia ba agrofloresta ne’ebé reziliente ba klima, hasa’e produsaun ai-oan ho kualidade, hametin kualidade kafé no post-kolleita, hadi’a sistema manejamentu no sistema marketing kafé.
Programa ne’e sei haforsa peskiza agríkola, servisu estensaun, hasa’e kapasidade agrikultór, no enkoraja investimentu setór privadu hodi hasa’e kompetitividade kafé Timor-Leste nian iha merkadu rejionál no internasionál.
Marcos optimista katak investimentu sira-ne’e sei hasa’e produsaun no kualidade kafé, kria empregu barak liután, estimula kresimentu ekonómiku rurá, no hadi’a bem-estar komunidade iha rejiaun produtór kafé.
“Asinatura ohin nian la’ós de’it investimentu ida iha setór kafé nian. Hanesan investimentu ida iha agrikultór sira, komunidade rurál sira, floresta sira, ekonomia, no futuru Timor-Leste nian,” nia hateten.
Nia espera katak parte interesada sira hotu sei kontinua servisu hamutuk hodi harii setór kafé ida-ne’ebé produtivu liu, kompetitivu liu, reziliente ba mudansa klimátika, sustentável ba ambiente no rekoñesidu internasionalmente ba nia kualidade.
“Mai ita garante katak kafé Timor-Leste nian kontinua sai fonte ba orgullu nasionál no motor ba prosperidade ba jerasaun atuál no futuru,” Marcos dehan.
Jornalista : Hortêncio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes
MOP-EDTL lansa Projetu Eletrifikasaun Komunitária iha Aldeia Uiharebo’o-Kaudenulale iha Vemasse
BAUKAU, 24 Jullu 2026 (TATOLI)—Gobernu liuhusi Ministériu Obra Públika (MOP) no Eletrisidade Timor-Leste, Empreza Públika (EDTL, E.P) halo lansamentu ba implementasaun projetu Eletrifikasaun Komunitária (PEK) iha Aldeia Uiharebo’o (Watulari) no aldeia Kaidenulale (Ossoala) iha Postu-Administrativa Vemasse, Munisípiu Baukau.
Ministru Obra Públika, Samuel Marçal, hateten katak nia sente kontente uitoan, tanba ohin bele hetan oportunidade mai iha ne’e, fatin ida-ne’ebé izoladu maibé nia prefere liu ba vizita fatin rurál hodi haree rasik problema ne’ebé komunidade hasoru.
Governu ne’e foin mak ezerse nia responsabilidade durante tinan tolu no Primeiru-Ministru mós orienta nia atu haree estrada, eletrisidade no bee-moos. Ho nune’e, iha tinan tolu nia laran Governu konsege halo instalasaun liña eletrifikasaun liuhusi implementasaun Projetu Eletrifikasaun Komunitária (PEK) iha 2025 ba suku ne’e 100% ona.

“Maibé foin daudaun mai hamutuk ho ekipa EDTL halo tan konkursu públiku ba aldeia hamutuk-186, inklui aldeia rua ne’ebé ohin ita halo inaugurasaun ne’e,” Ministru Obra Públika informa ba jornalista sira iha Vemasse, ohin.
Tanba ne’e, Ministru ne’e dehan, nia parte hamutuk dirijente EDTL inklui tékniku sira hotu sei esforsu atu finaliza instalasaun liña eletrifikasaun nivel aldeia iha tinan 2027.
“Ha’u vizita ba aldeia barak, balun iha tempu portugés kedas, balun tempu Indonézia nunka asesu ba eletrisidade, estrada, entaun izoladu tebes. Tanba ne’e, ha’u sei esforsu hodi halo dezenvolvimentu maske la’ós lalais maibé neineik sei konklui liuhusi oferese painél solár, nune’e sira bele sente netik naroman,” nia dehan.
Entretantuy, rekomendasaun sira-ne’ebé ohin komunidade no autoridade lokál sira hato’o nia sei halo avaliasaun no konsidera proposta sira-ne’e hotu maske buat hotu la fasíl tanba tenke tuir ninia prosesu aprovizionamentu.
“Servisu sira-ne’ebé laiha relasaun ho ha’u-nia servisu, ha’u sei hato’o ba ministériu relevante sira iha reuniaun Konsellu Ministru,” nia hateten.
Prezidente EDTL, E.P, Paulo da Silva, hato’o parabéns ba populasaun sira tanba ohin loron povu bele sente netik dezenvolvimentu liuliu asesu ba enérjia elétrika, tanba esforsu maka’as husi autoridade lokál inklui Padre Eligio Locateli, SDB, ne’ebé sempre rekomenda hodi tau atensaun ba zona ida-ne’e.
Tanba ne’e, nia hato’o agradesimentu ba entidade hotu-hotu ne’ebé mak kontribui ba projetu implementasaun ida-ne’e, tanba iha projetu ne’e uma ka’in 120 mak asesu ona eletrisidade, ne’ebé kompostu husi aldeia Uaharebo’o no Kaidenulale.
“Iha oportunidade ne’e, ha’u hakarak fó mensajen ba komunidade oinsá atu kuidadu ba utilizasaun enérjia elétrika, tanba ita-nia liña ne’ebé iha presiza kustu ne’ebé boot,” Prezidente EDTL apela.
Nia dehan, dalabarak iha fatin hotu-hotu ami sempre fó avizu atu instalasaun liña eletrifikasaun ne’e bele kontinua fornese enérjia ba ida-idak nia uma.
“Tanba iha fatin balun komunidade skesi animál iha besi-riin eletrisidade nian, no proibidu ba labarik sira atu halimar besik ai-riin eletrisidade nian tanba sei iha kapasidade boot hodi hamosu sirkuitu. Entaun, bainhira fasilidade sira-ne’e aat sei lori tempu naruk atu instala,” nia dehan.
Aleinde ne’e, nia dehan, karik iha tempu loron mak komunidade sira la uza bele hamate tiha enérjia eletrisidade (ahi) atu nune’e ita bele poupa kombustível iha Hera no Betanu, entaun osan sira ita bele uza ba halo tan atividade seluk.
Reprezentante komunidade husi Aldeia Uiharebo’o, Afonso Ximenes, sente haksolok tebes bele halibur hamutuk iha fatin simples ida-ne’e ho kondisaun ne’ebé mak di’ak atu selebra serimónia importante no istóriku ida-ne’e iha Aldeia Uaiharebo’o no aldeia Kaidenulale. Tanba durante tinan naruk nia laran sira la asesu eletrisidade hahú husi tempu Indonézia nian.
“Ida-ne’e nu’udar esperansa foun, liuhusi inagurasaun eletrisidade iha ita nia fatin la’ós de’it naroman ahi nian, maibé ne’e sasin loloos husi dezenvolvimentu no naroman ne’ebé mai ona,” nia dehan.
Abitante ne’e dehan, asesu ba enérjia eletrisidade ne’e hanesan mehi ne’ebé ohin sai realidade, no sei loke odamatan naruk ba progresu oioin iha moris loro-loron nian.
Tanba, nia dehn, oan sira bele estuda fó naroman iha tempu kalan, inan aman no joventude sira bele dezenvolve negósiu ki’ik hodi dudu ekonomia familiár no kualidade moris komunidade nian mós sei di’ak liután.
“Iha biban ne’e ami mós husu ba Governu atu hadi’a ami-nia estrada no konstrui ponte tanba durante ne’e difikulta loos ami atu halo movimentu ba-mai. Ami husu fasilita liña internet tanba ami labele halo komunikasaun bainhira rede laiha,” nia dehan.
Enkuantu projetu ne’e sei implementa husi kompañia Remares Boavid Unipesoál, Lda, no kompañia Kenny Unipesoál, Lda, durante fulan-neen ho osan hamutuk $333.576,71
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





