DILI, 24 jullu 2026 (TATOLI) – Governu Timor-Leste no Banku Dezenvolvimentu Aziátiku, sesta ne’e, asina ofisialmente subsídiu adisionál ho valór millaun $4.95 hodi habelar implementasaun Projetu Hadi’a Meiu Subsisténsia Kafé no Agrofloresta (CALIP), ne’ebé hala’o iha salaun Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, Ministériu Finansas, Dili.
Programa ida-ne’e ho objetivu atu hasa’e atividade haforsa produsaun floresta sistema sira no hasa’e reziliénsia ekonómika komunidade rurál sira-nian ba mudansa klimátika.
Serimónia asinatura ne’e hala’o entre Michael Joseph Walsh, Xefe Operasaun País no Ofisiál Enkarregadu husi Misaun Rezidente Timor-Leste, ADB, no Santina José Rodrigues Ferreira Viegas Cardoso, Ministra Finansa Timor-Leste.
Eventu ne’e hetan mós partisipasaun husi Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Yamamoto Yasushi, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska, no Floresta Marcos da Cruz, no Sekretária Estadu ba Igualdade Elvina Sousa Carvalho.
Ministra Finansa, Santina Cardoso, hateten finansiamentu adisionál ne’e marka importante ida iha parseria entre Governu Timor-Leste, ADB, no Governu Japaun hodi hametin setór ekonómiku ida-ne’ebé estratéjiku liu iha nasaun ne’e.
Tuir nia, kafé durante tempu naruk sai hanesan ruin kotuk ba ekonomia rurál Timor-Leste nian, hodi fornese fonte rendimentu ba maizumenus pursentu 20 to’o 25 husi uma-kain sira iha nasaun tomak.
“Bainhira ita apoia setór kafé, ita apoia hela família rurál sira-nia moris, hametin ekonomia lokál, no investe iha merkadoria esportasaun importante ida Timor-Leste nian,” Santina dehan.
Nia esplika katak projetu CALIP ne’ebé la’o daudaun ne’e fó ona benefísiu maizumenus uma kain agrikultór 2.000 iha munisípiu neen mak hanesan Aileu, Ainaru, Bobonaru, Ermera, Likisá no Manufahi. Ho finansiamentu adisionál ida-ne’e, uma-kain agrikultór 2.000 seluk sei hetan apoiu ne’ebé hanesan, hodi lori totál benefisiáriu sira maizumenus 4.000.
Iha projetu tomak, agrikultór sira hetan treinamentu kona-ba prátika agríkola ne ebé di ak, hadi’a asesu ba finansiamentu no mentorizasaun hodi hadi’ak produtividade, kualidade kafé, no abilidade jestaun risku. Programa ne’e mós ajuda ona hasa’e kualidade kafé Timor-Leste nian, hodi fó oportunidade boot liu atu tama iha merkadu kafé espesialidade ho valór aas.
Santina subliña, mudansa klimátika oras ne’e sai dezafiu boot ba setór kafé nasionál. Mudansa padraun udan been, tempu rai maran ne’ebé naruk no temperatura ne’ebé sa’e ameasa ona produtividade agríkola, rendimentu agrikultór sira no seguransa ai-han komunidade nian.
Tanba ne’e, finansiamentu adisionál sei foka ba dezenvolve kultivasaun kafé no prátika agroflorestál ne’ebé reziliente liu ba mudansa klimátika liuhusi solusaun bazeia ba natureza, hanesan kuda ai-sombra, interkultivasaun, no kolleita udan-been hodi mantein rai nia bokur no estabilidade produsaun.
Aleinde hadi’a reziliénsia klimátika, projetu ne’e mós sei hametin kualidade kafé, estratéjia komersializasaun, no imajen kafé Timor-Leste liuhosi dezenvolvimentu planu dezenvolvimentu merkadu ba tinan lima.
Sistema Jestaun Informasaun kona-ba To’os sei hadi’a mós liuhosi integrasaun dadus risku klimátiku nian atu nune’e agrikultór sira, kooperativa sira, no ajénsia governu nian sira bele planeia intervensaun sira ne’ebé alvu liután.
Santina hatutan, projetu ida-ne’e ba dala uluk no inklui komponente dedikadu ida ne’ebé foka ba hadi’a reziliénsia klimátika enkuantu simultaneamente hakbiit feto no foinsa’e sira ekonomikamente.
“Bainhira feto no foinsa’e sira iha asesu di’ak-liu ba formasaun, finansiamentu no oportunidade sira merkadu nian, uma kain sira sai reziliente liu no ekonomia rurál sira dezenvolve ho dinámiku liu,” nia hateten.
Entretantu, Michael Joseph Walsh, hatete katak finansiamentu adisionál sei habelar programa sira-ne’ebé ajuda ona agrikultór kiik sira hasa’e produsaun kafé, hametin sistema agroflorestál sira no harii meiu subsisténsia sira-ne’ebé reziliente liután.
“Kafé la’ós de’it hanesan merkadoria esportasaun ba Timor-Leste maibé hanesan fonte rendimentu, identidade no esperansa ba komunidade rurál sira. Agora daudaun, kafé reprezenta liu pursentu 95 hosi esportasaun naun-petrolíferu no gás Timor-Leste nian no kultiva husi uma kain liu tersu ida iha nasaun ne’e,” nia dehan.
Maske nune’e, agrikultór barak sei hasoru produtividade ne’ebé kiik, asesu ba aihan ne’ebé limitadu no asesu finansiamentu ba a-han ne’ebé limitadu no finansiamentu ba aihan, inseguransa no ameasa ne’ebé aumenta ba beibeik husi mudansa klimátika.
Michael esplika, finansiamentu adisionál millaun $4.95 ne’e kompostu husi millaun $4 ne’e mai husi Fundu ADB no $950,000 husi Fundu Klima Verde liuhusi Fundu Investimentu Programa Parseria Reziliénsia Komunitária ne’ebé jere husi ADB.
Jornalista : Hortêncio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes





