Governu apresia relatóriu sorumutu diálogu ASEAN-Repúblika Korea ba da-XXX

DILI, 29 Jullu 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, kuarta ne’e, halo apresiasaun ba relatóriu partisipasaun delegasaun Timor-Leste iha sorumutu diálogu ASEAN-Repúblika Korea ba da-XXX, ne’ebé hala’o iha loron 06-07 Jullu 2026 iha Seul,
Iha sorumutu ne’e aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel. Nia hateten reuniaun ne’e iha relevánsia importante tanba nu’udar diálogu dahuluk ASEAN-Repúblika Korea nian hafoin Timor-Leste nia adezaun plena ba ASEAN, ne’ebé permite nasaun ne’e hodi partisipa, ba dahuluk nu’udar Estadu-membru ba da-XI,
“Tamba iha definisaun prioridade estratéjiku sira hosi Parseria Estratéjika Abranjente ASEAN-Repúblika Koreia nian no mós implementasaun Planu Asaun ba períodu 2026-2030”, Vise-Ministra ASEAN deklara iha sorumutuk KM, iha Palásiu Governu, ohin.
Iha ámbitu serbisu nian, Timor-Leste aprezenta nia prioridade nasionál iha kuadru Inisiativa integrasaun ASEAN nian, hodi destaka importánsia atu hamenus dezigualdade dezenvolvimentu, hametin kapasidade institusionál sira, valoriza kapitál umanu, transformasaun dijitál nomós preparasaun Prezidénsia Timor-Leste ba ASEAN iha 2029.
“Repúblika Korea reafirma ninia kompromisu atu apoia Timor-Leste liuhusi programa Asisténsia Ofisiál ba Dezenvolvimentu, ASEAN-Korea Cooperation Fund no inisiativa sira seluk,” nia dehan.
Ida-ne’e Ho objetivu ba reforsu institusionál, dezenvolvimentu rekursu umanu, modernizasaun infraestrutura dijitál, tranzisaun enerjétika, dezenvolvimentu sustentável no preparasaun ba futuru Prezidénsia ASEAN nian.
“Prioridade sira-ne’ebé aprezenta husi delegasaun timoroan destaka mós nesesidade atu aselera implementasaun Inisiativa Integrasaun ASEAN nian, hodi hametin preparasaun nasaun ba ekonomia dijitál no intelijénsia artifisiál, promove formasaun téknika no profisionál nomós kriasaun oportunidade empregu ba joven sira,” nia dehan.
Nune’e mós hametin reziliénsia klimátika, seguransa enerjétika no kapasidade institusionál sira-ne’ebé nesesáriu ba ezersísiu Prezidénsia ASEAN iha 2029, tuir Vizaun Komunidade ASEAN 2045 nian.
Enkuantu diálogu ne’e mós reforsa Timor-Leste nia pozisaun nu’udar parseiru ativu no konstrutivu iha implementasaun Vizaun Komunidade ASEAN 2045, hodi identifika oportunidade foun ba kooperasaun iha área estratéjiku sira hanesan governasaun no reforsu institusionál, kapasitasaun téknika no formasaun ba rekursu umanu, ekonomia dijitál, intelijénsia artifisiál no intelijénsia teknolójika, dezenvolvimentu empreza kiik no médiu, enerjia renovável, infraestrutura sustentável nomós reziliénsia klimátika.
“Inisiativa sira-ne’e aliña ho prioridade Governu Konstitusionál da-siak (IX) nian no sei kontribui hodi aselera dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian, hametin kompetitividade nasionál nomós garante Timor-Leste nia integrasaun plena no efikás iha ASEAN,” nia dehan.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes

