Top

Filipina lidera forum juventude ASEAN: Elaborasaun ba deklarasaun reziliénsia dijitál

Bandeira membru ASEAN inklui Timor-Leste. Imajen/TATOLI

DILI, 06 Agostu 2026 (TATOLI) –  Filipina, hanesan prezidente hosi Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian (ASEAN, sigla inglés), loke formalmente iha loron-kuarta ne’e Simeira Juventude ASEAN nian 2026 hanesan parte ida hosi nia esforsu atu prodús foin-sa’e ida ne’ebé “responsavel dijitalmente” liu iha rejiaun.

Simeira halibur líder foin-sa’e sira hosi ASEAN tomak hodi hetan hanoin sira kona-ba maneira sira atu forma polítika bloku nian kona-ba dijitalizasaun, intelijénsia artifisiál (IA) no reziliénsia dijitál.

“Iha simeira tomak, ita tenke hasoru ho aten-barani pergunta fundamentál ida ne’ebé sei orienta ita-nia diálogu sira no desizaun hotu-hotu ne’ebé ita halo. Ba sé mak ASEAN dijitál harii duni ba,” Sekretáriu Departamentu Bem-estar Sosiál no Dezenvolvimentu (DSWD), Rex Gatchalian hatete iha nia deklarasaun abertura iha Sentru Konvensaun Internasionál Filipina nian iha Sidade Pasay.

“Governu labele hatán mesak ba pergunta ne’e, ita presiza enerjia, kreatividade no lideransa joven sira-nian. Tenke reflete imi-nia lian sira, hatán ba imi-nia realidade sira, no kria oportunidade ba joven ida-idak iha ita-nia rejiaun tomak,” nia akresenta.

Gatchalian hatete katak enkontru loron rua, ne’ebé hala’o hosi loron 5 to’o 6 fulan-agostu, hein atu mai ho Deklarasaun Juventude ASEAN nian kona-ba Reziliénsia Dijitál hanesan dokumentu ba rezultadu.

Iha elaborasaun ba deklarasaun, nia enkoraja partisipante sira atu halo deklarasaun “prátiku, haree ba oin, no aten-barani.”

“Husik ida-ne’e reflete aspirasaun joven sira-nian iha rejiaun sudeste aziátiku tomak. Husik ida-ne’e mós dezafia governu sira, setór privadu, sosiedade sivíl, no parseiru dezenvolvimentu sira atu atua,” nia hateten.

Simeira ne’e hala’o ho koordenasaun ho Komisaun Nasionál Juventude (NYC, sigla inglés), Programa Nasaun Unidas ba Dezenvolvimentu (UNDP) no Departamentu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu (DFAT) Governu Austrália nian.

Sei foka ba tema xave no pontu diskusaun sira tuir mai ne’e: Literasia Dijitál Krítika ba Juventude ASEAN ne’ebé Informadu; Reziliénsia Dijitál no Bem-estar Mentál iha Mundu Online; Hakbiit Juventude iha Governasaun Dijitál; no Uza Teknolojia ba Advokasia no Inovasaun.

Simeira Juventude ASEAN nian maka parte ida hosi atividade prinsipál sira hosi DSWD nia prezidénsia ba Komunidade Sosio-Kulturál ASEAN nian, iha kuadru temátiku “Juventude Matenek no Inovasaun.”

Notisia relevante: Prezide ASEAN iha 2026, Filipina hakarak promove artefisiál intelijénsia ho étika no sustentável

Fonte: PNA
Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!