Top

Husi Dili bá Pekín: Xi Jinping tatoli povu maka tenke sai sentru ba dezenvolvimentu (Parte VIII)

Jornalista timoroan sira hasai foto hamutuk ho formadór sira hafoin tuir formasaun kona-ba konseitu dezenvolvimentu iha livru Xi Jinping, iha Xina. Imajen Mídia SEKOMS

DILI, 21 Agostu 2026 (TATOLI)—Dezenvolvimentu labele sai de’it knuuk atu polítiku sira duni tuir hodi hadau númeru kreximentu iluzaun iha kada períodu, maibé tenke lori prosperidade hodi hamenus mukit no tau povu nu’udár “fuan” ida iha nasaun ida-nia viajen sira.

Aleinde formasaun lubuk ida-ne’ebé ha’u tuir iha Xina, iha 03 Agostu 2026, ha’u ho belun-doben sira husi Timor-Leste mós hetan oportunidade estuda ideia sira kona-ba dezenvolvimentu no governasaun Xina nian liuhosi livru Xi Jinping ‘The Governance of China’/Governasaun Xina nian”.

Jornalista timoroan ida, Zeito da Silva, ho nia belun ida kaer hela livru kona-ba konseitu dezenvolvimentu husi Xi Jinping iha Xina hafoin formasaun. Imajen TATOLI

Xi Jinping, Atuál Prezidente Repúblika Populár Xina, liuhusi nia ideia sira iha livru ‘The Governance of China’ edisaun ba dalimak ne’e, hateten dezenvolvimentu la’ós liafuan midar lerek de’it iha hadak (palku) polítika ida nia leten, maibé nia tenke to’o iha lurón sira, povu tenke sente nia efeitu no tenke moris iha prosperidade reál ida.

Matéria ne’e hanorin hosi Formadór Yang Lu. Ba ha’u, komunga Xi Jinping nia ideia sira la’ós de’it lisaun ida iha polítika Xineza, maibé viajen ida atu komprende oinsá nasaun ida dezeña dezenvolvimentu ho eskala boot no implementa ida-ne’e hanesan projetu ida ba tempu naruk.

Iha pájina sira “Governasaun Xina nian”, ha’u hetan ideia kmanek kona-ba xave importante husi dezenvolvimentu nasaun ida nian katak dezenvolvimentu tenke orienta ba ema. Livru ne’e kontein Xi Jinping nia diskursu sira, instrusaun sira, entrevista sira, no karta sira hosi Novembru 2012 to’o Juñu 2014. Livru ne’e kobre tema sira hanesan dezenvolvimentu ekonómiku, reforma, hamenus ki’ak, bem-estár sosiál, ambiente, antí-korrupsaun, no Xina nia relasaun ho mundu.

Notísia relevante: Husi Dili bá Pekín: Pekín hanorin ha’u kona-ba orden husi moris ida-nia moris (Parte VII)

Ba Xi, dezenvolvimentu labele sukat de’it ho edifísiu aas sira, auto-estrada sira, komboiu ho velosidade aas, parke industriál sira, ka númeru sira kreximentu ekonómiku nian. Dezenvolvimentu tenke to’o iha povu nia moris. Tanba ne’e, konseitu dezenvolvimentu ne’ebé sentradu iha ema sai hanesan ideia xave ida iha nia pensamentu. Husi hanoin ida-ne’e nia laran, ema sira hetan pozisaun la’ós de’it nu’udár benefisiáriu ba dezenvolvimentu maibé mós nu’udár parte vitál ida hosi forsa dezenvolvimentu ne’e rasik.

Husi aldeia bá to’o iha podér

Diskute kona-ba Xi Jinping nia lala’ok, signifika mós lee kona-ba viajen naruk hosi líder ida-ne’ebé maka moris no buras liuhosi kamada oioin hosi Governu Xinés. Xi moris iha tinan 1953. Nia serbisu no hala’o karreira iha nivel lokál molok sa’e liuhosi pozisaun polítika oioin iha Fujian, Zhejiang, no Shanghai. Iha tinan 2007, nia tama iha Komité Permanente Politburo nian, hafoin sai hanesan Vise-Prezidente iha tinan 2008. Iha fulan-Novembru tinan 2012, nia eleitu nu’udár Sekretáriu Jerál Partidu Komunista Xina nian no iha fulan-Marsu tinan 2013, sai Prezidente Repúblika Populár Xina.

Jornalista Osória Marques kaer hela livru kona-ba konseitu dezenvolvimentu husi Xi Jinping iha Xina hafoin formasaun. Imajen TATOLI

Viajen ida-ne’e signifikativu tanba Xi nia lideransa la mosu iha espasu ne’ebé mamuk. Ida-ne’e mosu hafoin dékada sira transformasaun Xineza nian, ne’ebé hahú liuliu liuhosi reforma no abertura dezde era Deng Xiaoping. Tanba ne’e, saida maka bele haree hanesan “Xina ohin loron” nu’udár rezultadu hosi akumulasaun naruk ida hosi polítika sira, reforma sira, investimentu, industrializasaun, edukasaun, no dezenvolvimentu infraestrutura sira, ho administrasaun Xi nian ne’ebé kontinua no tau énfaze foun ba hamenus ki’ak, inovasaun, seguransa, ekuidade, no dezenvolvimentu ho kualidade aas.

Iha-ne’e maka Governasaun Xina nian sai interesante. Livru ne’e la’ós de’it kolesaun diskursu sira, maibé janela ida ba oinsá lideransa Xinés esplika relasaun entre Estadu, dezenvolvimentu, no povu. Ida-ne’e abranje ideia sira hosi Mehi Xinés iha reforma, dezenvolvimentu ekonómiku, estadu direitu, bem-estar sosiál, ekolojia, eradikasaun korrupsaun, no nakloke an ba mundu.

Dezenvolvimentu ne’ebé la para iha númeru

Xi nia konseitu dezenvolvimentu bele komprende liuhosi liafuan xave oioin: ema, reforma, inovasaun, ekuidade, kualidade dezenvolvimentu, hamenus ki’ak, no sustentabilidade.

Dezenvolvimentu ne’ebé sentradu iha ema signifika katak kreximentu ekonómiku tenke introdús ba moris ne’ebé di’akliu. Estrada halo atu fasilita ema-nia mobilidade. Infraestrutura habelar (konstruidu) atu liga área remota sira bá sentru ekonómiku sira. Edukasaun dezenvolve atu ema iha kbiit no abilidade atu hasoru mudansa. Teknolojia hetan enkorajamentu atu hasa’e produtividade. No polítika sosiál sira dirijidu nune’e fuan sira dezenvolvimentu nian labele grupu balun de’it maka goza.

Ofisiál SEKOMS, Augusto Sarmento, hamutuk ho formadór hafoin formasaun kona-ba konseitu dezenvolvientu iha livru Xi Jinping. Imajen TATOLI

Ezemplu ida-ne’ebé klaru liu maka polítika hamenus ki’ak. Xina deklara katak nia halakon ona ki’ak absoluta iha 2021. Banku Mundiál nota katak iha maizumenus dékada haat nia laran, ema besik millaun 800 iha Xina livre hosi ki’ak. Banku Mundiál mós atribui susesu ida-ne’e ba transformasaun ekonómika luan, investimentu iha infraestrutura, edukasaun, aumentu produtividade, urbanizasaun, no polítika sira-ne’ebé maka alvu liubá ema ki’ak sira.

Maibé, númeru sira-ne’e labele interpreta hanesan susesu hosi líder ida de’it. Xina nia transformasaun sai hanesan viajen naruk ida-ne’ebé hale’u administrasaun oioin. Saida maka notável kona-ba era Xi nian maka oinsá hamenus ki’ak tau iha ajenda polítika, ho aprosimasaun ida-ne’ebé alvu liubá rejiaun no uma-kain sira ne’ebé ki’ak. Iha “Governasaun Xina nian”, Xi subliña importánsia atu manán “funu” hasoru ki’ak liuhosi organizasaun, lideransa, no responsabilizasaun iha nivel hotu-hotu Governu nian.

Saida mak ema sente?

Benefísiu sira hosi dezenvolvimentu Xina nian sai evidente iha mudansa sira iha ema-nia moris. Infraestrutura ne’ebé luan hamenus ona distánsia entre sidade no aldeia sira. Investimentu sira iha edukasaun no abilidade aumenta ona oportunidade sira ba produtividade. Industrializasaun no urbanizasaun kria ona empregu no transforma ona estrutura ekonómika.

Banku Mundiál nota katak redusaun pobreza Xina nian hetan apoiu hosi transformasaun ekonómika luan, investimentu iha infraestrutura, edukasaun, aumentu produtividade agríkola, industrializasaun, urbanizasaun, no governasaun ne’ebé koordena ho efetivu instituisaun Governu oioin.

Jornalista timoroan sira tuir hela formasaun kona-ba konseitu dezenvolvimentu iha livru Xi Jinping, iha Xina. Imajen TATOLI

Maibé, Xina hasoru nafatin dezafiu sira. Iha 2026, Banku Mundiál deklara katak Xina tama iha faze foun dezenvolvimentu nian ne’ebé fó énfaze ba kreximentu ho kualidade no produtividade, kriasaun empregu ne’ebé di’akliu, protesaun sosiál iha populasaun ne’ebé sai ferik-katuas, no tranzisaun ba ekonomia ho karbonu ki’ik.

Ida-ne’e signifika katak dezenvolvimentu nunka iha pontu ida-nia rohan. Bainhira pobreza estrema redús ona, kestaun sira tuirmai sei sai hanesan dezigualdade, kualidade serbisu, populasaun ne’ebé sai ferik-katuas, ambiente, produtividade, no oportunidade ekilibrada.

Saida mak Timor-Leste bele aprende?

Tuir ha’u-nia hanoin, lisaun importante liubá Timor-Leste la’ós atu imita sistema polítiku Xina nian, maibé atu aprende oinsá nia karakter jestaun dezenvolvimentu enkuadra ho kontestu Timor-Leste nian.

Dahuluk, hanoin ba tempu naruk. Nasaun ki’ik hanesan Timor-Leste presiza dezenvolvimentu ne’ebé hakat liu síklu tinan lima ka mudansa Governu. Infraestrutura, edukasaun, saúde, rekursu umanu, no ekonomia produtivu presiza iha kontinuidade polítika.

Daruak, prioriza povu nu’udár sasukat ba susesu dezenvolvimentu. Projetu ida labele julga de’it hosi orsamentu ne’ebé aloka ka ninia edifísiu sira-nia grandeza, maibé hosi pergunta simples ida: ema nia moris prósperu ona ka lae?

Datoluk, dezenvolve rekursu umanu. Xina hatudu katak dezenvolvimentu ekonómiku presiza ema sira-ne’ebé edukadu, iha abilidade, no adaptável ba teknolojia. Ba Timor-Leste, investimentu iha edukasaun, formasaun profisionál, teknolojia, lian, no abilidade profisionál mak investimentu longu prazu ida-ne’ebé importante liu duké dezenvolvimentu fíziku de’it.

Dahaat, liga dezenvolvimentu ho rejiaun ne’ebé komunidade presiza liu. Xina nia esperiénsia iha hamenus ki’ak hatudu importánsia hosi polítika sira-ne’ebé organizadu, la’ós de’it programa sira-ne’ebé hanesan ba ema hotu iha área rurál. Banku Mundiál mós destaka importánsia hosi investimentu públiku hanesan edukasaun ne’ebé alvu ba ema ki’ak sira iha esperiénsia dezenvolvimentu Xina nian.

Dalimak, harii kultura serbisu Governu nian-ne’ebé dixiplinadu no bele sukat. Polítika ida tenke iha alvu sira-ne’ebé klaru, implementadór sira, prazu sira, orsamentu sira, no avaliasaun sira. Governu labele kria de’it programa sira, maibé tenke asegura katak programa sira-ne’e to’o duni bá povu.

Daneen, aprende atu kombina dezenvolvimentu ekonómiku ho sustentabilidade ambientál. Xina fó prioridade ba beibeik ba dezenvolvimentu ho kualidade, produtividade, no tranzisaun karbonu ida natoon iha ninia ajenda dezenvolvimentu iha futuru. Timor-Leste mós bele aprende katak dezenvolvimentu labele estraga meiu-ambiente, ne’ebé nu’udár legadu ba jerasaun sira iha futuru.

Lisaun sira-ne’ebé ha’u lori bá Timor

Hafoin tuir formasaun, ha’u haree ‘Governasaun Xina nian’ la’ós de’it livru ida kona-ba Xina. Ba ha’u, ne’e hanesan espellu ida-ne’ebé halo ita husu ba ita-nia an rasik: se nasaun sira seluk bele dezeña dezenvolvimentu ho vizaun ida iha dékada barak, karik Timor-Leste mós bele halo hanesan ne’e?

Xina hanorin katak dezenvolvimentu presiza vizaun, disiplina, kontinuidade, no abilidade atu tradús polítika sira ba asaun konkreta sira. Maibé, Timor-Leste la presiza sai Xina. Timor-Leste tenke nafatin Timor-Leste—ho nia istória rasik, ho nia demokrasia rasik, ho nia kultura rasik, no ho nia povu nia nesesidade rasik.

Saida maka presiza atu aprende maka ninia prinsípiu jestaun sira: iha korajen atu iha vizaun ne’ebé boot, serbisu ho konsistente, sukat rezultadu sira, hametin rekursu umanu sira, hamenus ki’ak, no asegura katak dezenvolvimentu ikusmai tenke filafali bá povu.

Ikusmai, dezenvolvimentu la’ós kona-ba edifísiu ida nia aas, maibé kona-ba oinsá kualidade moris husi ema sira-ne’ebé moris iha dezenvolvimentu ne’e nia mahon.

No karik ida-ne’e maka lisaun simples liu ne’ebé ha’u foti hosi sala formasaun nian iha loron 03 fulan-Agostu tinan 2026, katak nasaun ida-ne’ebé hakarak progresu tenke aprende uluk oinsá destaka nia ema sira sai razaun prinsipál husi dezenvolvimentu ida lalala’ok.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!